Viimsi taluturg on olnud viimsilaste kohtumispaik juba 15 aastat
Juba 15 aastat igal laupäeval ja iga ilmaga on tublid kauplejad sõitnud Viimsisse, et pakkuda meie inimestele head ja paremat toidukraami.
15 aastat toimetamist on päris pikk aeg – see näitab, et viimsilane oskab väärtustada otse tootjalt ostetud kaupa. Mulle endale on turg saanud väga südamelähedaseks just sellepärast, et meie turul valitseb meeldiv ja sõbralik suhtlemine, mõnus keskkond lisab sellele kõigele veel omakorda boonuspunkte. Tore on vaadata, kuidas ostjad ei kiirusta äraminekuga, vaid naudivad turulolemist pikemalt. Ka müüjad on kokkuhoidvad ja just see kõik teebki minu silmis Viimsi taluturu üheks ägedaimaks viimsilaste kohtumispaigaks.
Tähistame sünnipäeva 6. juulil
6. juulil kell 10–14 peame turu sünnipäeva ja kutsume kõiki seda tähistama. Sel päeval mängib turul elav muusika, pere pisemad saavad sõita poniga. Viimsi Rannarahva muuseum keedab suures katlas kalasuppi ja Pepekala ajab oma grillpanni kuumaks ning valmistab kohapeal grillitud kala. Taluturu müüjad lubasid katta pika laua, kus saab mekkida nende pakutavaid tooteid.
Värske, kodumaine ja tervislik
Harmoonikumi perenaine Ene Lill meenutas, et Viimsi taluturg sai 2009. aastal käima lükatud lihtsal põhjusel – et värske, eestimaine ja tervislik toit oleks Viimsis lihtsamini kättesaadav. „Tervisedendajana tean, et tervisliku valiku peab muutma lihtsaimaks valikuks, siis on ka paremaid tulemusi loota,“ sõnas Ene.
Turg sai loodud põhimõttel „tootjalt tarbijale“ juba ammu enne esimesi OTTe (otse tootjalt tarbijale). Taluturust võidavad nii viimsilased kui ka kohaliku toidu kasvatajad ja valmistajad.
Toona oli Ene Lill Viimsis talgujuht ja Rannarahva muuseumis peeti taluturu teemal mõttetalguid. Kuna kokkutulnud inimestele mõte taluturust meeldis, kirjutas Ene Viimsi Ettevõtlike Daamine esindajana KÜSKi (SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital) kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) projekti ja saadigi 3000 krooni turu müügilaudade soetamiseks Ostetud lauad on käigus siiani.
Teine suur tegemine oli müüjate kokkukutsumine. „Otsisin, kes kus midagi kasvatab ja mõni müüja tuli. Mõni arutas minuga, et vist siis paneb järgmisel aastal porgandit rohkem maha. Tuli hästi toredaid talunikke nii Põhja- kui ka Lõuna-Eestist. Põlva kandi Vidrik tõi nii häid brokoleid, et siiani on maitse meeles,“ meenutas Ene.
Turu loomisel oli põhimõte, et tootja ise saaks ka müüja olla. Seda oli tarvis, et välistada vahendajate hinnalisasid, samuti olla kindel, et kaup on ikka kodumaine. Seepärast saigi turupäevaks valitud laupäev – talunik saab nädala sees rahulikult tööd teha, laupäeval siis põldude juurest eemale linnavurlede sekka uudistama. Tänaseks on palju müüjaid turul müünud juba aastaid, näiteks Annemäe aiand – nemad on päris esimesest turust meie rahvale oma head kraami käinud pakkumas.
Ene tõdeb, et turult saadud kraam on kahtlemata tervislik – seda ei ole ületöödeldud, pole säilitusainete ja kemikaalidega töödeldud ega muul moel vintsutatud. „See toit on täis vitamiine ja mikroelemente – just nende nälga kannatab meie ülekaaluliseks muutuv rahvas,“ lisas Ene. Tema arvates on turu pikaajalise toimimise võti meeskonnatöö, sest üks inimene lihtsalt väsib vabatahtlikest regulaarsetest kohustustest. „Taluturu, mida pea aasta aega vabatahtlikuna vedasin, võttis majandada Rannarahva muuseum. Nad olid mõttetalgutel ideed võimestamas ja vastutavad tänaseks 100% turu toimimise eest,“ oli Ene tänulik.
Tõeline kogukonnaturg
Nami-Nami retseptikogu eestvedaja ja aastast 2006 Viimsi valla elanik Pille Petersoo leiab, et tal on vedanud, sest tõenäoliselt maailma parima merevaatega, kuigi seetõttu ka veidi tuuline Viimsi taluturg jääb tema Haabneeme kodust paarikümneminutilise jalutuskäigu ehk kümneminutilise rattasõidu ehk mõneminutilise autosõidu kaugusele. „Ei ole mõnusamat kohta, kust nädalavahetuse esimesed sisseostud teha, teades, et ostad korralikku kodumaist kaupa ja ühtlasi toetad sellega meie väiketalunikke ja toidumeistreid,“ ütles Pille. Ta lisas, et kui vähegi võimalik, käib ta laupäevahommikul turult läbi. Turumüüjad on talle ammu vanad tuttavad, kellega on mõnus paar sõna juttu puhuda.
Lisaks trehvab vabaõhumuusemi territooriumil alati ka naabruskonna inimesi. „Parafraseerides tuntud vanasõna võib tõdeda, et kõik teevad viivad Viimsi taluturule!“ muigas ta.
Jekaterina Alipova
Viimsi taluturu perenaine