Viimsilased ootavad kodulähedasi töökohti

Eelmisel aastal toimunud esimesel visioonipäeval oli läbivaks teemaks valla pikaajalise arengustrateegia väljatöötamine ja nii nagu tol korral, oli ka tänavu üldplaneeringu arutelude raames kõigil huvilistel võimalus osaleda ettevõtluse töörühmas.

Huvi ettevõtluse töörühmas osalemise vastu oli mõlemal korral väga suur ja arutelud olid aktiivsed ning tulemuslikud.

Töörühma tööd korraldasid sel aastal antud kokkuvõtte autor, valla peaarhitekt Endrik Mänd ja üldplaneeringu koostamise raames tellitud uuringu „Viimsi valla üldplaneeringu sotsiaal-majanduslik alusuuring“ autor, Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemanalüütik Veiko Sepp.

Mida me eelnimetatud uuringust teada saame? Uuringu lõppversiooniga on ühel hetkel võimalik kõigil ise tutvuda, aga väga huvitav on näiteks statistiline ülevaade viimsilaste töökohtadest. Selgub, et kõige suurem osa viimsilastest (2322 inimest) töötab tippspetsialistidena. Juhtidena töötab 1804, tehnikute ja keskastme spetsialistidena 1239, teenindus- ja müügitöötajatena 644 ning kontoritöötajate ja klienditeenindajatena 822 inimest. Teistel ametikohtadel töötab tunduvalt vähem inimesi. Väga huvitavad on muidugi ka erinevad tulevikuprognoosid. Analüüsist saame näiteks aimu, milliseks võib kujuneda meie rahvastikupüramiid lähematel aastakümnetel, kui rakendub üks või teine arengustsenaarium.

Töörühmas osalenud laudkonnad saidki arutamiseks neli erinevat arengustsenaariumit. 

A-stsenaariumi kohaselt ammendub piirkondlikult ühtlasem konservatiivne rahvastikukasv 2036. aastaks ja ettevõtteid ning töökohti lisandub valla territooriumile hajusalt üksikute kinnistute kaupa. Püsib tugev igapäevaelu lõimitus pealinnapiirkonnaga, säilib suur tööränne.

B-stsenaariumi puhul on rahvastikukasv sarnane A-stsenaariumile, aga enam on kodulähedasi töökohti.

C-stsenaariumi kohaselt ammendub keskusalale koonduv mõõdukas rahvastikukasv 2046. aastaks ja samasse piirkonda lisandub ka olulises mahus kontori- ja äritöökohti. Samas püsib tugev igapäevaelu lõimitus pealinnapiirkonnaga ja säilib suur tööränne.

D-stsenaariumi puhul on rahavastikukasv sarnane C-stsenaariumi omale, aga enam on kodulähedasi töökohti.
Lisaks arutelule laudkondades sai igaüks väljendada ka oma isiklikku eelistust. Nagu lisatud fotolt näete, eelistati ülekaalukalt B arengustsenaariumit, mille kohaselt inimesi lisanduks valda ainult senini väljastatud ehitusõiguse alusel, aga kodulähedaste töökohtade arv võiks ligikaudu kahekordistuda.

Mida ühe või teise stsenaariumi iseloomustamiseks esile toodi? Järgnevalt on toodud töörühmade kokkuvõtetes sisaldunud märksõnad, aga selgituseks tuleb lisada, et mõnel juhul oli arutelu laiem, kui etteantud stsenaarium võimaldas. Seega võib öelda, et töörühmade töö tulemus peegeldab laiemalt visioonipäeval osalenute ootusi ja ei ole tingimata seotud ühe või teise konkreetse arengustsenaariumiga.

A
Antud stsenaarium nägi ette elanikkonna mõõdukat kasvu, aga kodulähedaste töökohtade olemasolu ei peetud nii oluliseks.

Vajame äriparke ja vajame peatänavat, kus äride esimesed korrused on avatud. Vältida tuleks mürarikast ja ressursimahukat ettevõtlust. Sobivad loomemajandus, IT, ülikoolide õppehooned, arenduskeskused, ehituspoed, riide- ja jalatsikauplused. Kasutusele tuleks võtta olemasolevad hooned. Viimsi tugevuseks on olemasolevad inimesed ja inspireeriv keskkond. Tegemist on isetäituva stsenaariumiga.

B
Antud stsenaarium nägi ette uute, viimsilastele sobivate töökohtade loomist.

Viimsisse sobiksid mõni riigiasutus, ärimaja, EL-i asutus – oleme teadmistepõhised inimesed. Vajalik on keskkond, mis arvestab kultuurilise mitmekesisusega. Peavad olema toetav infrastruktuur ja sportimisvõimalused. Kas me tahame olla küla, eeslinn või tõmbekeskus – tõmbekeskus! Kas me tahame olla piirkond, kus on kodulähedased töökohad – jah! Rahvast pole palju juurde tarvis. Teatud piirkondadesse pole mõtet töökohti koondada – ainuvõimalik on segafunktsioon, kus koos on nii äripinnad kui ka inimeste kodud. Töökohtade puhul on oluline teenustepõhisus. Linna tuleb planeerida läbi tänavavõrgu. Võiksime üle võtta Kesk- ja Lõuna-Euroopa linnakultuuri – soojad saiad hommikul!

C
Antud stsenaariumi puhul nähti ette kiiremat elanikkonna kasvu, aga viimsilaste töökohtade olemasolu Viimsis ei peetud nii oluliseks. Eeldused: unikaalsed arendused, suurepärane liikuvus, elanike nõusolek. Rikkalik äri- ja elukeskkond. Üldplaneering ei peaks rääkima puhastest ärikeskustest. Sobivad IT, inseneeria üldisemalt. Viimsis võiks tegeleda vesinikuenergiaga ja lokaalse energiatootmisega. Seda stsenaariumit peeti realistlikuks. Viimsile tuleb luua konkurentsieelised Tallinna ees. Viimsi peab ulatuma Tallinnani, mitte vastupidi. Rohkem rahvast tähendab rohkem ettevõtteid. Viimsi on tupik, tööstuspargid siia ei tule. Madaltihe linnaplaneerimine – neli korrust. Miiduranna on hea koht arendamiseks. Mida saab vald teha? Vald peab edastama riigile sõnumi, et me tahame, et ettevõtlus tähendaks tulu omavalitsusele. Suurim probleem on ühendusteed. Rongiliiklus väärib arendamist.

D
Antud stsenaarium nägi ette rohkem elanikke ja rohkem kodulähedasi töökohti.

Rohkem elanikke tähendab rohkem tarbijaid, aeglasemat rahvastiku vananemist, suuremaid maksutulusid. Haabneeme-Miiduranna tuleks välja arendada. Kaasnevad linnastumine, pendelränne, logistilised küsimused.

Stsenaariumi realiseerumist pärsivad omandisuhted. Pigem pole stsenaarium realistlik.

Ülekaalukalt on kõige eelistatum arengustsenaarium B – aeglasem ja kiiremini ammenduv elanikkonna juurdekasv, eesmärgiks on kodulähedaste töökohtade osakaalu oluline kasv.

Praktiliselt võrdselt eelistatakse C- ja D-stsenaariumeid. Neist mõlema puhul on rahvastiku juurdekasv mõnevõrra suurem ja pikemaajalisem. C puhul luuakse juurde töökohti, mis pakuvad viimsilastele suuremat valikut kodulähedasi teenuseid, aga need ei arvesta tingimata viimsilaste profiiliga. D puhul on eesmärgiks kodulähedaste töökohtade osakaalu oluline kasv.

Ettevõtluse töötuba andis üldplaneeringusse sisendiks: 

• Uue üldplaneeringu raames on tarvis põhjalikumalt tegeleda stsenaariumiga B, mis näeb ette pigem aeglasemat elanikkonna juurdekasvu, aga olulist kodulähedaste töökohtade osakaalu kasvu.
• Arendusalad peaksid olema segafunktsiooniga.
• Oluliseks peetakse keskuses ühtse avatud esimeste korrustega peatänava või keskväljaku loomist, mis looks võimaluse väikestele poodidele, kohvikutele ja muudele äridele.
• Ka teised stsenaariumid peidavad endas arenguvõimalusi, millede sobivust või elluviimise vajadust (näiteks transpordiühendused) tuleks edaspidi põhjalikumalt analüüsida.

Tagasiside võetakse arvesse üldplaneeringu lahenduse ja erinevate lahenduspõhimõtete loomisel, alade reserveerimisel ning üldplaneeringu ehituspõhimõtete kavandamisel.

Kõik kogukonnaliikmed on oodatud aktiivselt mõtteid avaldama üldplaneeringu kaasamiskeskkonnas.

Illar Lemetti
vallavanem

Foto: Timo Müürsepp