Viimsilaste vaimset tervist turgutavad mitmed teenusepakkujad
Möödunud Viimsi Teatajas alustasime 2024. aasta vaimse tervise teenuse pakkujate ülevaate andmisega. Hea uudis on see, et projektipõhiselt sai vaimse tervise tuge projektipõhistelt teenusepakkujatelt pea 300 viimsilast.
Riikliku meetme käigus oli terve eelmise aasta vältel võimalik registreeruda tasuta loovteraapiateenustele ja osaleda iganädalastel individuaal- või grupiteraapia seanssidel, tänu millele sai abi ligi 90 inimest vanuses 3–55 eluaastat.
Viimsi teraapiakeskuse sõnul pöördutakse nende keskusesse ennekõike laste ja noortega, kuigi keskus on loodud tegelikult kõigile. Noorema vanuserühma seas on peamisteks pöördumiste põhjuseks just arengulised eripärad: kõnehäired ning aktiivsus- ja tähelepanuhäirest tingitud mured. Teismelised on pigem kimpus meeleoluhäirete ning seeläbi suhetest ja koolist eemaldumisega, samuti esineb käitumisraskusi või enesevigastamist. Enamjaolt peitub pöördumise põhjuse taga last igapäevaselt ümbritsev mittetoetav keskkond – koolikiusamine, kodune ebastabiilne olukord vms.
Kahjuks tõusid teraapiakeskuses just aastavahetuse eel esile perevägivallajuhtumid. Vägivaldsetest kodudest saabub erakeskuse individuaalteenustele järjest enam lapsi ja noori. See on teistpidi positiivne, sest enam ei jääda oma murega üksi – pöördutakse julgemini lastekaitsesse, kes omakorda suunab lapsi sobivatele teenustele.
Koostöövõrgustiku loomise olulisus
Üheks suureks lisaväärtuseks käesoleva toetusmeetme puhul on kindlasti ka koostöövõrgustiku laienemine ja tugevnemine. Loovteraapiate seansid ei ole vaid individuaalsed protsessid – mõnele osalejale pakkusid need lisaks teraapiaseanssidele ka uusi kontakte ja lisainfot, et oma terviseteekonda edukamalt jätkata. Lisaks toimus aktiivsem suhtlus kohalike koolide ja lasteaedadega.
Teraapiakeskuse inimeste sõnul teeb hinge seest eriti soojaks, kui helistajaks on hoopiski muret või muutust märkav õpetaja või sotsiaalpedagoog, sest me kõik töötame ju sama lapse nimel.
Kohaliku tasandi vaimse tervise teenuste vajadus, eriti mis puudutab lapsi ja noori, on kindlasti palju kõrgem kui tegelike saabujate statistika. Kuid tänu taolise tasuta vaimse tervise teenuse olemasolule jõuab spetsialistideni kindlasti rohkem peresid või lapsi, kelleni abi ehk muudmoodi ei jõuaks või jõuaks liiga hilja. Ning kui kogukonna liikmed näevad, et nende vajadustega arvestatakse ja neile pakutakse kvaliteetset ning kättesaadavat tuge, suureneb ka usaldus kohalike vaimse tervise teenuste vastu.
Viimsi noortekeskuses said noored professionaalset psühholoogilist abi
Viimsi noortekeskuses pakuti noortele diakooniakeskuse vahendusel psühholoogilist nõustamist, mille käigus said psühholoogilist tuge ja juhendamist kokku poolsada noort. Teenuse eesmärk oli pakkuda noortele turvalist keskkonda, kus nad said rääkida oma muredest ja leida võimalikke lahendusi.
Noorte peamisteks väljakutseteks olid suhted eakaaslastega, ärevus ning identiteediga seotud küsimused. Samuti kerkisid esile koolieluga seotud teemad, sealhulgas kiusamine ja keskendumisraskused. Mõnedel juhtudel puudutasid mured ka peresuhteid, mille lahendamiseks kaasati vestlustesse ka pereliikmeid. Vajadusel suunati noored edasisele psühhiaatrilisele nõustamisele või soovitati pöörduda kooli tugimeeskonna poole, et leida sobivaim tugi kooliga seotud probleemide korral.
Viimsi noortekeskuse juhataja Ave-Liis Kivest ja keskuse noorsootöötajad tegid suurepärast tööd, pakkudes noortele toetavat ja usaldusväärset keskkonda. Nende panus aitas kaasa sellele, et noored said vajalikku abi ja tuge, et tulla toime oma igapäevaste väljakutsetega.
Perenõustamise teenus – toetus peredele keerulistes suhetes
Viimsi psühhiaatriakliinikus pakutav perenõustamine on oluline tugisammas neile, kes seisavad silmitsi keeruliste peresuhete, suhtlemisraskuste ja elumuutustega. Teenuse eesmärk on toetada peresid ja pakkuda neile praktilisi lahendusi, et aidata kaasa parematele suhetele nii paarisuhtes, vanemluses kui ka lahkuminekujärgses olukorras. Perenõustamisse pöördutakse sageli partnerlussuhte probleemide, vanemlusega seotud murede ning laste ja teismelistega tekkinud väljakutsete tõttu.
„Üks sagedasemaid põhjuseid perenõustamise poole pöördumiseks on paarisuhtes tekkinud distants või konfliktid. Paljud paarid tajuvad, et nende omavaheline suhtlus on aja jooksul halvenenud – kas on tekkinud emotsionaalne kaugus või on suhtlus muutunud teravaks ja pidevale vastandumisele kalduvaks. Sellises olukorras aitab perenõustamine paremini mõista teineteise vajadusi, avada konstruktiivne dialoog ning õppida konfliktide lahendamise oskusi,“ ütleb Elis Tenso Viimsi psühhiaatriakliinikust.
Samuti pöördus nõustamisele paare, kes on juba otsustanud lahku minna, kuid vajavad suuniseid, kuidas seda teha võimalikult teadlikult ja lapsekeskselt. Kuidas oma lahkuminekust lastele rääkida? Millal ja milliseid detaile on oluline jagada? Kuidas korraldada lapse hooldusõigust ja jagada vastutust nii, et see oleks õiglane nii vanemate kui ka laste suhtes? Perenõustamine aitab vanematel leida tasakaalustatud lahendusi, mis toetavad nii laste heaolu kui ka vanemate enda rahuolu. Samuti pöörduvad nõustamisele juba lahku läinud vanemad, kes soovivad parandada suhtlust lapse teise vanemaga. Kui mõlemad pooled on motiveeritud, saab perenõustamine aidata leida konstruktiivseid koostööviise, mis toetavad lapse arengut ja heaolu. Siinkohal on oluline küsida, kas vanematevahelised kokkulepped on selged ja kas need arvestavad võrdselt nii laste kui ka vanemate vajadusi? Sageli on lahkuminekule järgnenud suusõnalised kokkulepped, mis praktikas ei toimi, mistõttu tunneb üks vanematest end liialt koormatuna.
„Kahjuks ei ole kõik vanemad võimelised omavahel rahumeelselt suhtlema. Kui lahku läinud partnerite vahel on palju pingeid ja vastasseisu, võib juhtuda, et perenõustamine ei suuda pakkuda vajalikku lahendust. Sellisel juhul võib olla vajalik perelepitus, mille eesmärk on sõlmida konkreetne ja toimiv kokkulepe, mida mõlemad vanemad austavad ja järgivad. Perelepitus aitab lahendada lapse hooldusõigusega seotud vaidlusi ja tagada lapsele stabiilse ning turvalise elukeskkonna,“ ütleb kliiniku esindaja.
Elis Tenso sõnul otsiti perenõustamisest tuge seoses laste käitumis- ja suhtlemisprobleemidega. Lapse eri arenguetappidel tekivad loomulikult uued väljakutsed – vanematel võib olla raske oma last mõista, temaga kontakti hoida või tema käitumisele sobivalt reageerida. Nõustamise käigus saavad vanemad teadmisi ja tööriistu, kuidas lapsega efektiivsemalt suhelda, konflikte ennetada ning suhet tugevdada.
Vanemad, kes soovivad teadlikumalt ja paremini oma laste kasvatamisega toime tulla, võivad leida tuge ka erinevatest vanemlusprogrammidest, näiteks "Imelised aastad". Sellised programmid pakuvad praktilisi teadmisi piiride seadmisest, lapse arengu toetamisest ja emotsionaalsest reguleerimisest. Sageli on tõhus, kui perenõustamine toimub paralleelselt mõne praktilise koolitusega, kuna inimestevahelised suhted on mitmekihilised ja omavahel seotud.
„Näiteks mõjutab paarisuhte kvaliteet otseselt ka vanemlikku koostööd – kui vanemate omavaheline suhe on pingeline ja konfliktne, kajastub see ka lapse heaolus. Samamoodi võib vanemlusega seotud stress süvendada paarisuhte probleeme. Perenõustamise ülesanne on aidata peredel mõista ja muuta neid dünaamikaid, et tagada parem tasakaal ja toetavam keskkond kõigile pereliikmetele,“ sõnas Tenso.
Kuigi alati ei pruugi nõustamine tuua hetkega lahendust, annab see siiski uue perspektiivi, teadlikkust ja tööriistu, mis aitavad pereliikmetel üksteist paremini mõista ning luua turvalisemaid ja rahuldust pakkuvamaid suhteid. Peresuhete kvaliteet mõjutab iga pereliikme heaolu ning teadlikult tööd tehes on võimalik luua toetavam, mõistvam ja tasakaalukam peresüsteem.
Loe ka: Projektipõhiselt sai vaimse tervise abi pea 300 viimsilast
Silva Sildmaa
rahvatervise peaspetsialist