Viimsis valminud kajakid rõõmustavad inimesi mitmel kontinendil
Maikuu lõpus külastas Viimsi vallavanem Illar Lemetti üle 30 aasta Aiandi teel tegutsenud Zegul Kayaksi (endise nimega Tahe Outdoors) tootmisüksust. Seal valmivad kajakid, millega sõidavad aerutajad Kesk-Euroopas, Skandinaavias, Suurbritannias ja Kanadas.
Viimsi tehases võtavad meid vastu tegevjuht Derek Vaide ja turundusspetsialist Liisi Siibak. Läheme kohe alustuseks süstaladu vaatama, teel sinna räägime pisut ettevõtte ajaloost ja tänasest päevast. 1980ndate lõpus aerutajate poolt asutatud firma kujunemiselugu on kirju: alguses tehti koostööd Soome aerutajatega, siis kaasati Rootsi paadidisainereid ja omandati erinevaid Skandinaavia kajakibrände ja mudeleid. Liisi toob näiteks, et üks Zeguli populaarsemaid mudeleid on taanlaste loodud Arrow Play merekajakk. Läbi aja on ettevõtte tootesortiment kord laienenud ja siis jälle kahanenud, kuid komposiitkajakkide tootmisele on jäädud kindlaks. 2019. aastast kuulub Zegul Kayaks KJK Sports gruppi koos teiste tuntud spordivarustuse tootjatega, näiteks Elan mäesuusad, Core lohesurfivarustus, Tahe Sports aerulauad, SIC surfilauad jpt.
Nagu oleksime mänguasjapoodi sattunud
Ladu on muljetavaldav: ninad püsti ootavad süstad oma teed klientideni, 1200 eri värvides ja erineva kujuga kajakki. Kenasti pakendatult reas, nii et vaatepilt tekitab ahvatluse neist mõnega kohe vee peale minna. „Meil on siin nii meresüstad kui ka väiksemate jõgede avastamiseks sobivad plastikust hobikajakid, kõigile midagi,“ tutvustab Liisi.
„Kes soovib, võib kas või Viimsist Soome sõita, näiteks Empower mudel on just sellisteks keerulisemateks mereületusteks loodud.“ Kokku on ettevõtte sortimendis üle 30 erineva paadidisaini.
Süstavalmistajad on tõelised meistrid
Ühe komposiitmaterjalist kajaki valmimiseks kulub Zegulis keskmiselt neli tööpäeva. Derek Vaide viipab tootmishoones kena pärlmutrist sätendava roosa kajaki poole ja nendib, et see on nende 8. märtsi mudel. Nimelt küsis üks piiritagustest brändisaadikutest, Laila Reigstad Norrast, miks Zegulil roosat paati ei ole ja nüüd ongi neid lausa mitmes kombinatsioonis. „Värvivalik on tegelikult päris suur – me saame teha just kliendi soovitud toonides paadi.“
Derek Vaide tutvustab kajakkide tootmisprotsessi ja räägib, kui oluline on meistrite vilumus ja täpsus. Erinevad kangad lamineeritakse epoksiidvaiguga paadi vormidesse, kas siis käsitsi või vaakumi abil, lastakse taheneda ja kuivada ning eemaldatakse vormidest. Seejärel ühendatakse ülemine ja alumine pool ja lisatakse iste, kokpitiraam, panipaikade kaaned ja kõik muu, mis toorikust süsta teeb.
Derek Vaide näitab meile ka puhtalt süsinikul baseeruvast materjalist tehtud kahekohalist paati, mis just kliendi jaoks valmib. „See on sama materjal, mida kasutatakse F1 vormelite ehitamiseks,“ ütleb ta.
Ajad on keerulised, aga oleme nutikamad
Viimsi tootmisüksuses ja kontoris on kokku 16 töötajat. Võrreldes varasemaga on inimesi pea poole vähem, sest mahud on kahanenud. „Kui koroonaajal oli spordivahendite ostmises suurem buum, siis nüüd on seisak, paljud ostsid vajamineva varustuse lihtsalt ära,“ avab Derek turuolukorra tausta. „Samuti on kajaki eluiga päris pikk – plastiksüstal umbes viis aastat ja komposiitsüstal poole rohkem. Tegelikult on näha turu mõningast elavnemist, päringuid tuleb siiski igapäevaselt ja ega me käed rüpes ei istu, rahulikumat aega kasutame protsesside ja toodete arendamiseks.“
Merekajakikultuur on Eestis alles arenemisjärgus
Kuigi arvasin, et aerutama tõmbab pigem noori, siis Liisi Siibaki sõnul on kajakisõitjad keskmiselt 40–60-aastased – see on Põhjamaade statistika. „Jah, korraldatud seiklusmatkadel käivad ka nooremad, aga kajaki omamiseks on vaja hoiukohta, autot ja palju vaba aega. Kajakiga vee peal olemine on täiesti erakordne viis looduse kogemiseks ja stressi maandamiseks, ühegi teise sõiduvahendiga ei ole sa veele nii lähedal ega liigu peaaegu hääletult,“ soovitab Liisi meil kindlasti mõnda kajakimatka proovida.
Zegul toetab Eesti aerutamiselu mitmel moel, eelkõige sponsoreerides maratone, näiteks Võhandu maratoni. „Püüame igal pool abiks olla, eriti on meile südamelähedased noortega seotud projektid, nii oleme toetanud süstadega näiteks Sindi kärestikku kui ka õpilaste koolitusi Paldiskis.
Siiski ütleb Liisi Siibak, et Eesti meresüstakultuur on alles arenemisjärgus või õigem oleks vist öelda isegi taastumisjärgus, sest okupatsiooniaastatel oli kohalik rahvas merest ära lõigatud ja see katkestus mõjutab siiamaani. Eestis võiks tegelikult olla sama aktiivne merekajakikogukond, kui seda on näiteks Soomes ja Rootsis, sest rannajoont meil on, samuti nagu avastamist väärt väikesaari.
Tänu veemaratonide populaarsusele ja süstamatkade korraldajatele tuleb meresüstaga sõitjaid aasta-aastalt juurde ja küllap juba varsti on meilgi kajakiklubid ja -paraadid, on Liisi kindel. „Ma nüüd päris täpselt ei tea, aga pakun, et Eestis on umbes 200–300 aktiivset meresüstaga sõitjat ja maratonidel käib süstaga 1500 inimese ringis. Igal juhul kasvamise ruumi on.“
Viimsiski võiks olla oma kajakiklubi
Zeguli esindajad räägivad kirglikult Skandinaavia merekajakiklubidest, mis koondavad piirkondlikult sadu ja kohati isegi tuhandeid huvilisi. Taolisi klubisid on Põhjamaades sadu ja nende peamised funktsioonid on: kogukonna kasvatamine läbi ühisürituste ja meresõitude, teadlike aerutajate koolitamine ning süstade hoiustamise võimaluse pakkumine. „Hoiukoha puudumine on üks suurimaid takistusi kajakisõiduga tegelemisel – kuhu sa ikka korteris elades 5–6-meetrise paadi paned,“ avab Liisi probleemi tagamaid. „Kopenhaagenis on muidugi kortermajade all lisaks rattaparklatele süstaparklad.“
Vallavanem Illar Lemetti viskab jutu käigus õhku mõtte, et äkki võiks ettevõte mõelda ka veesõidukite laenutamisele Viimsis kohapeal, mis aitaks kajakisõitu populaarsemaks muuta. „Me toetaksime hea meelega kohalikku tegijat, kes sooviks siin merekajakiklubi luua või miks mitte ka süstade laenutust pakkuda,“ ütleb Derek Vaide. Kui selle loo lugejate seas on keegi, kes soovib sellise klubi käima lükata, võtke julgelt Zegul Kayaksiga ühendust!
Külaskäik näitas, et Aiandi teel on peidus üks väga vinge ajalooga tõsine rahvusvaheline tegija, kelle tooteid kasutatakse mitmetes riikides.
Kajakisõiduga alustamise põhitõed
Esimesed kajakisõidud on soovitav teha juhendatud süstamatkadel või -koolitusel. Nii õpid hindama riske, saad aerutamiskogemust ning kui juhuslikult ümber peaksid minema, siis juhendaja aitab kajakki tagasi.
Ohutuse meelespea
• Vesi ja alkohol ei käi kokku!
• Kanna alati pääste-või ohutusvesti!
• Ära mine veele üksi – aeruta koos sõbra või grupiga!
• Võta veekindlas kotis kaasa laetud akuga telefon. Kui lähed merele, salvesta merevalvekeskuse telefoninumber: +372 619 1224 ja hädaabi number 112.
• Vaata ilmaprognoosi ja väldi süstaga merele minnes maatuult!
• Õpi selgeks enese ja teiste päästmine ning süsta veest tühjendamine!
• Püsi ranniku läheduses ja hoidu laevateedest, ujumisrandadest!
• Anna maale jäävale lähedasele teada oma plaanidest (marsruut, kaaslased, paneeritav tagasijõudmise aeg) ja tegevusjuhis, kuidas hädaolukorras käituda!
• Võta kaasa joogivett, sööki ja vajalikud ravimid!
• Võta kaasa veekindlas pakendis varuriided!
Indie Tours korraldab suviseid süstamatkasid Pirita jõel, päikseloojangumatka Piritalt Haabneeme, saaretuuri Rohuneemelt Aegnale. Rohkem infot: indietours.ee/et/sustamatkad/.
Talvised eskimopöörde koolitused Lembit Uudsemaa juhendamisel Viimsi kooli basseinis: kanuujakahvel.ee/eskimopoorde-koolitused/
Esimest korda süstaga vee peal
Elen Terras, peaspetsialist - partnerlussuhete juht: Mul oli hea võimalus Zeguli demopäeval teha proovisõitu Pirita jõel. Olin elevil, sest natuke rohkem kui 20 aastat tagasi sai paar korda süstaga sõidetud ning mälestused olid positiivsed. Tehnilised oskused ja tunnetus oli ammu meelest läinud, aga abivalmi juhendaja Liisiga sai kõik meelde tuletatud ja teatud lihased, mida muidu tavaelus ei pinguta, aktiveeritud. Alguses oli kramplik ja kohmetu olla, aga mõne aja pärast, kui sain aru, et süst ei lähe nii lihtsasti ümber, sai isegi nautida ilusat päikselist ilma, vett, tuult ja toreda juhendaja Liisi seltskonda, kes oli kõrval oma süstaga mind turvamas. Ümberkeeramine oli kõige elevam hetk, sest tekkis väike kokkupõrge Liisi süstaga ja muutsime esmase plaani, kuhu poole pöörata. Varuriided olid kaasas ja kolleegid olid natuke pettunud, kui täiesti kuivalt tagasi jõudsin. Igal juhul ootan nüüd enesekindlamalt järgmist võimalust uuesti süstaga vee peale minna.
Kajak on iidne sõiduvahend
Kajakkide ajalugu ulatub tagasi vähemalt 4000 aasta taha, mil need olid peamiseks liikumisvahendiks arktilistes piirkondades elavatele inimestele, lääneeskimotele ehk inuitidele. Kajaki nimi pärineb Gröönimaalt, kus nii nimetatakse pealt kinnist, kahe labaga aeruga aerutatavat veesõidukit, mida kasutati nii jahipidamise kui ka transpordivahendina. Kajak ehk „mehe paat“ oli isiklik, iga mees ehitas enda oma naise abiga ise. Algsete kajakkide konstruktsioon olid tehtud puidust või vaala luudest ning kaetud kokku õmmeldud hülge- või mõne muu looma nahaga.
19. sajandil said Euroopas populaarseks puitraamil, kangast süstad, mida sakslased ja prantslased hakkasid kasutama sportlikel eesmärkidel. Klaaskiust komposiitsüstasid hakati valmistama 1930. aastatel ning juba 1936. aastal oli see ka olümpiaspordiala.
2024 on Viimsis ettevõtlusaasta
Ettevõtlusaasta raames kajastab Viimsi Teataja siinsete ettevõtjate tegemisi. Lisaks toimuvad 2. oktoobril Viimsi ettevõtluspäev ja 7. novembril ettevõtlusgala Viimsi Artiumis. Rohkem infot eesseisvatest üritustest: www.viimsi.ee/ettevotlus.
Heiko Leesment
avalike suhete osakonna juhataja