Virvarr pesa ümber
Teadlased on korduvalt välja toonud, et metsalinnustiku arvukus on vähenemas. Suurt rolli mängib selles inimene läbi oma erinevate tegevuste. Selleks, et võimalikult palju linnulapsi saaks ilmavalgust näha ja ka ellu jääda, on vaja inimesel raies vahepeal pidurit vajutada ja hoida seda pidurit peal mõistliku aja. Läbi selle panustame elurikkuse hoidmisesse.
Eraldi küsimus on kasutatavas raiemetoodikas, aga jätame selle siin artiklis kõrvale ja keskendume seekord pesitsusrahule. Olgu veel sissejuhatuseks mainitud, et seekord on artikkel peamiselt metsakeskne, aga kuna pesapuu raie puudutab ka väljaspool metsi kasvavaid puid ja põõsaid, siis koostamisel olevas Viimsi valla uues raie- ja hoolduslõikusloa korras, mis hakkaks kehtima tiheasustusalade kohta, plaanitakse ka pesitsusrahu küsimus täpsemalt ära reguleerida. See on taas sammuke loodussõbralikuma keskkonna poole.
Mis perioodil pesitsusrahu kehtib?
Metsades pesitsusrahu rakendamine on üks palju vaidlusi tekitav küsimus. On neid, kes seda ei soovi, ja neid, kes seda vajalikuks peavad. Viimaste seas on omakorda vaidlusküsimus selles, mis perioodil peaks raierahu kehtima. Osad soovivad raierahu tähtajalist fikseerimist lihtsalt selleks, et reeglid ükskord selgelt paika saaks.
Olukorra segasust peegeldavad näiteks erinevused era- ja riigimetsa või kaitse- ja majandusmetsa osas, aga ka rakendatavate või soovitatavate ajavahemike varieeruvus. Kui keskkonnaamet teeb pesitsusrahu osas järelevalvet perioodil 15. aprillist 30. juunini ja viimastel aastatel on ka Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) pikendanud riigimetsas raierahu aega eelnevalt välja toodud perioodile, siis Eesti Ornitoloogiaühing soovitab kaitsealuste metsade puhul ajavahemikku 15. märtsist 31. augustini ja majandusmetsades 15. aprillist 15. juulini. Looduskaitseseaduses pesitsusrahu ajavahemikku antud ei ole. Vahepeal üritati seda sinna saada (periood oleks olnud 15. aprillist 15. juulini), aga see ettepanek on pidama jäänud ja seadusesse pole jõudnud. Metsaseadus on ainus koht, kus kuupäevade osas midagi kirjas. Nimelt on seal toodud, et kliimaministril on õigus määrusega piirata raiet perioodil 15. aprillist 15. juunini, aga artikli autorile teadaolevalt ei ole minister seda võimalust kordagi kasutanud ega raiepiiranguid oma määrusega kehtestanud. Lisaks tuleb mainida, et see määrus kehtiks ka vaid teatud tüüpi metsade puhul.
Kas võingi raiuda siis, kui ise tahan?
Kui eelnevast jääb mulje, et raierahu on vaid südametunnistuse küsimus, siis päris nii see ikkagi ei ole, sest kehtib looduskaitseseaduse säte, mis ütleb, et keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine. Lisaks on seaduses ka säte kaitsealuste liikide osas, mis ütleb, et kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud.
Seejuures ei päästa teadmatus rikkumisest. Karistusseadustiku järgi võib tahtlus olla ka kaudne, mistõttu piisab sellest, kui teo toimepanija peab oma tegu toime pannes võimalikuks, et lindude pesitsusajal ja poegade kasvatamise ajal pesad ja munad hävitatakse või neid kahjustatakse. Sellele on viidanud ka õiguskantsler.
Üldpõhimõte on see, et isegi kui raierahu perioodi seadusega kehtestatud ei ole, siis lindude pesitsemine on kaitse all ja järelevalve nendes küsimustes jääb Keskkonnaameti pädevusse. Seega peaksid eelnevalt välja toodud ajavahemikud olema metsaomanikule teadmiseks, millal on pesitsemise tõenäosus suurem ja tegema vastavalt sellele oma käitumise osas otsused.
Keskkonnaameti järelevalve
Keskkonnaamet kirjutab oma pesitsusrahu kontrollimise juhendis, et looduskaitseseaduse rakendamisel keskendutakse eelkõige häiringutele, millel on oluline mõju linnustiku soodsa seisundi saavutamisele. Kevadiste pesitsusrahu häiringute tuvastamisel ja tegevuste piiramise vajadust vaadatakse juhtumipõhiselt ja lähtutakse mõistlikkuse ning proportsionaalsuse printsiibist, tagades seaduse ja linnudirektiivi kõikide eesmärkide täitmine. Pesade hävitamise ja kahjustamise ning lindude häirimise vältimisele keskendutakse esmajärjekorras seal, kus sellel on linnustikule kõige suurem mõju. Selle jaoks on Keskkonnaamet välja töötanud haudelindude asustustiheduse maatriksi, mis tugineb puistu kasvukohatüübile ja vanusele. Metsakorraldusandmete põhjal saab metsaeraldised grupeerida ja hinnata kevadsuvise raie mõju linnustikule. Metsaomanikud saavad metsaportaalis kontrollida metsaeraldise kasvukohatüüpi ja vanust ning selle alusel hinnata lindude pesitsemise tõenäosust. Näiteks võib välja tuua, et kõige rohkem pesi leiab 60-aastastest ja vanematest laane- ning salumetsadest.
Aga millal siis ikkagi linnud pesitsevad?
Keskkonnaameti koduleheküljelt leiab Agu Leivitsa koostatud skeemi 100 metsalinnu pesitsusperioodi kogupikkuse kohta. Lindude pesitsusperioodi kogupikkuses eristatakse kolme perioodi: aeg, kus toimub pesitsusterritooriumite hõivamine ja pesaehitus; aeg munade ja lennuvõimetute poegadega; aeg poegade iseseisvumiseks. Ilmselgelt on lindudele kõige ohtlikum aeg just munade ja lennuvõimetute poegade periood.
Järgnevalt vaatame koos korra Viimsi valla metsalindude pesitsusperioode. Teeme seda aga mitte üle kõigi liikide (vastavad inventuuriandmed puuduvad), vaid vaatame III kaitsekategooria metsaliike. Aastad pole muidugi vennad ja looduses asjad ikka varieeruvad, aga vaatame ligikaudseid aegu.
Esimesena teevad märtsi lõpus/aprilli alguses munemisega otsa lahti kodukakk ja hiireviu, aga aprilli teises dekaadis on munad pesas ka hoburästal, musträhnil ja õõnetuvil. Pärast seda – aprilli kolmandas dekaadis – lisanduvad munad pessa ka laanepüül, nõmmlõokesel, raudkullil ja värbkakul. Hilisemad munemisega alustajad on mai lõpus väike-kärbsenäpp, punaselg-õgija, öösorr ja lõopistrik.
Nii nagu varieerub munemisega alustamine, varieerub ka pesitsusperioodi lõppemise aeg. Laias laastus võib öelda, et Viimsi valla kolmanda kategooria kaitsealuste metsalindude pesitsusperioodid lõppevad peamiselt ajavahemikus juuli teine dekaad kuni augusti teine dekaad.
Erinevad pesad
Metsalindude pesad võivad olla väga erinevad. On liike, kel on kõrgel puude latvades suured lahtised pesad (kotkad), ja neid, kes punuvad pesad puude võrade sisse või põõsastesse (näiteks karmiinleevike); on neid, kel pesad maapinnal (näiteks ööbik). Mõni lind on väga usin punuja ja ehitab oma pesa ise kas okste vahele (näiteks leevike) või kasutab selleks muuhulgas puuõõnsusi (näiteks väike-kärbsenäpp), aga on ka neid, kes kasutavad ära teiste tööd ja vaeva (näiteks õõnetuvi rähni pesas). Kõik linnud aga pesaehitamisele suurt rõhku ei pane ja mõnele piisab lohust maapinnal, mis siis kergelt hädapärasega vooderdatakse (näiteks laanepüü). Eriline tegelane on muidugi musträhn, keda võib pidada omamoodi kinnisvaraarendajaks. Kuna puu sisse raiutud vana pesa ei ole talle enam piisavalt hügieeniline, siis on ta usin looma uut pesaõõnsust, kulutades sellele tööle ligikaudu neli nädalat. Vanu õõnsusi kasutavad hiljem omakorda näiteks õõnetuvid, aga ka oravad. Musträhn on eriline ka sellepärast, et ta suudab uuristada õõnsusi muuhulgas elusatesse puudesse.
Eraldi olgu veel välja toodud Viimsi valda pesitsusalana kasutav hallhaigur, kes pole klassikalises mõttes metsalind, küll aga ehitab oma pesad kõrgele tavaliselt mändide latvadesse ja pesitseb kolooniatena. Sellist pesade klastrit metsas lindude puhul just sageli ei näe ja see on seega eriline nähtus. Kui ühest küljest pakub koloonias pesitsemine kaitset, sest tähelepanelikke silmapaare on jälgimas rohkem, siis teisest küljest on igasuguste häiringutega (mh pesitsusrahu eiramine) oht tekitada populatsioonile väga suur kahju, sest pesad pole maastikus hajutatud ja kõik koloonia liikmed saavad puudutatud. Eestis on teada ligikaudu 30 hallhaigru pesituskolooniat.
Kas pesitsusrahu kaitseb vaid linde?
Tegelikult kaitseb raietesse pausi tegemine palju rohkem kui vaid linde. Ka paljudel loomadel on kevadsuvisel perioodil järglased kasvamas. Näiteks sünnivad nahkhiirtel (II kaitsekategooria) pojad juuni teisel poolel või juuli alguses, metskitsel mais-juunis, põdral mais, rebasel märtsis-aprillis jne.
Kurb mõelda, et pesitsusrahu rakendamist on vaja üldse kaaluda. Kel vähegi süda õige koha peal, peaks mõistma raietesse pausi tegemise vajalikkust. Laseme loomalastel rahus sündida ja kasvada, olgem mõistlikud! Aega selle metsaga hiljem jännata küll.
Kas teadsid, et…
- …aastakümneid kasutusel olnud merikotka pesa võib kaaluda ligi tonni;
- …mida mitmekesisemad on rasvatihase isaslinnu lauluhäälitsused, seda edukam ta pesitsemisel on;
- …kui noor metsvint ei kuule pärast koorumist isaslinnu laulu, siis ta ei pruugi laulmist korralikult ära õppida;
- …tutt-tihane võib pesa vooderdamiseks kasutada 1500–2500 sulge.
Maris Markus
keskkonna vanemspetsialist
Fotod: Illimar Süvari, Maris Markus, Alar Mik