Viimsi lapsepõlvesõprade rahvusvahelise haardega äri
Kristjan Sillaots, Are Kudeviita ja Peeter Pappel jooksid Viimsi vahel ringi juba 40 aasta eest. Kui toona oli põhifookus poisikeste koerustel, siis täna on mehed ühe maailma juhtiva alpakavillast ja -nahast tooteid pakkuva ettevõtte omanikud ning juhid.
Viimsis on käimas ettevõtlusaasta ja seekord ootas vallavanem Illar Lemettit külla Decoreter OÜ, mis pakub nii Eestis kui ka paljudes teistes riikides kvaliteetseid alpakavillast ja -nahast tooteid. Vallavanem kohtus Viimsisse registreeritud ettevõtte viimsilasest eestvedaja Are Kudeviitaga nende esinduskaupluses Ultima Thule galeriis Maakri tänaval Tallinnas.
Meenutades ettevõtte alguse lugu, küsib Are rõõmsalt, kas meenutamist peaks alustama viimase kahekümne aasta või pikema aja tagant? Decoreter OÜ on kolme Viimsiga tihedalt seotud mehe ettevõte, mis on tänaseni nende koduvalda registreeritud. Ettevõtte mootoriks on Peruus elav Kristjan Sillaots, kes koordineerib teisel pool maakera asuvat tootmist ja tooraine hankimist. Peeter Pappel liitus tiimiga 2007. aastal ja vastutab ettevõtte Eesti-poolse juhtimise eest. Meid võõrustanud Are peamiseks ülesandeks on müügi ja partnersuhete juhtimine. Oluline roll on ka 2016. aastast Alpaka brändi heaks töötaval disainer Anni Ilvesel, kes annab toodetele klientide ootustele vastava välimuse.
Kolm sõpra Viimsist
Are meenutused 1980ndate aastate lõpu Viimsist on kõnekad. Ta räägib Viimsis laiunud suurtest põldudest ja koolimaja taga karjamaal söönud lehmakarjast, mis poolsaart mööda ringi rändas. Just sel ajal sai alguse ka kolme mehe sõprus. Koos käidi siin koolis ja lasteaias. Hiljem käidi koos ka Tallinna tehnikaülikoolis. Ühiselt prooviti episoodiliselt kätt ka ettevõtluses, kuid tõeline koostöö algas hiljem.
2000ndate alguses ostis Kristjan Sillaots üheotsapileti Peruusse. Are meenutab, et sõber Kristjani viis kaugele soov maailma avastada ja hispaania keelt õppida. Lahtiste silmadega Peruus ringi liikudes lähetas Kristjan Eesti poole merekonteineri erinevate asjadega, mida ta seal turgudelt ja poodidest leidnud oli. Muude Peruu toodete hulgas olid ka alpakanahast vaibad, mida siis Eestis pakkuma hakati. Kuna need võeti hästi vastu, kasvas sellest sõprade jaoks välja äri. Siis liitus meeskonnaga kolmas sõber Peeter ja 2000ndate esimese kümnendi lõpu majanduslanguse järel võeti sihiks välisturgude vallutamine. Algas tõsine töö, sest alustada tuli sisuliselt nullist.
Lisaks sellele, et puudusid kogemused rahvusvahelisel tasemel äriks, olid ka mastaabid erinevad. Suured rahvusvahelised messid, kuhu eestlased oma toodetega kohale läksid, olid paljude hiiglaslike hallidega, kus üks hall oli suurem kui kogu meie Eesti Näituste messikeskus. Õppimist oli omajagu, aga töökatele eestlastele omaselt suudeti seljatada mitmed väljakutsed ja tänaseks on Alpaka brändi tooted saadaval 30 erinevas riigis. Esinduskauplusi leiab ka näiteks Kanadast, kus viimsilaste toodang hästi kaubaks läheb.
Mis teeb alpakavillast ja -nahast tooted eriliseks?
Alpakad on Lõuna-Ameerikas kodustatud kaamellased, kes on välimuselt üsna sarnased laamadele. Peruulased peavadki neid peamiselt villa, naha ja liha pärast. Oluline on siinkohal märkida, et peruulased ei tapa oma loomi, vaid nahatooted valmivad eranditult loomulikku surma surnud alpakade nahast.
Kuna alpakad elavad mägistes tingimustes, on neil vaja hakkama saada väga suurte temperatuuri muutustega. Seetõttu on ka nende nahal omadused, mis muudavad selle materjali ühelt poolt hingavaks ja teisalt hästi temperatuuri säilitavaks. Are kirjeldab, kuidas mägedes võib 20 soojakraadist pärast kiiret päikeseloojangut saada külm, millega loom peab kiirelt kohanema.
Alpakad on taimtoidulised ja täiskasvanud isend võib kaaluda 50–80 kilogrammi. Nad elavad umbes paarikümneaastaseks. Alpakade villa peetakse kvaliteedilt paremaks kui kašmiiri ja angoora villa. Seda on lihtne töödelda, sest vill sisaldab vähe rasvu ja mis kõige olulisem – alpakade vill ei põhjusta allergiat. Are sõnul on allergiliste ainete puudumine Alpaka brändi toodetel suur müügiargument. Teine argument, millega ettevõte oma tootearenduses vaeva näeb, on see, kuidas loobuda tehisainetest ja liikuda kõikide toodete puhul 100% loodusliku villakasutuse suunas. Kõige keerulisem on üleminek sokkide puhul, kus lisandid aitavad tagada sokkidele vajaliku vastupidavuse.
Alpakavillal on erinevad sordid
Are kirjeldab, kuidas Peruus naised oma tundlike sõrmedega jaotavad 3–4 kilo villa, mis ühelt pügamiselt saadakse, vaid loetud hetkega eraldi hunnikutesse. Villa eristamine on oluline ja kui alpakavillast tooteid soetama minna, tasubki mõnda asja silmas pidada.
Kõige pehmem ja kvaliteetsem on Baby Alpaca vill, mis saadakse esimese kolme aasta pügamistest. See on kõige hinnalisem ja sellest villast tehtud toodete puhul saab klient ka kõige siidisema ja pehmema puudutuse osaliseks. Erakordselt hinnaline on aga Royal või Premium Alpaca vill, mis saadakse päris esimesel pügamisel.
Lisaks sellele on olemas kahte erinevat tüüpi alpakavilla, mis pärineb kahte tõugu loomadelt. Esmalt Huacaya, millel on tihe, pehme ja lainjas lambavillataoline vill, ja teiseks Suri, kellel on siidised, pliiatsitaolised patsid, mis sarnanevad rastapatsidele. Ühe alpaka nahal on karv sile ja teisel justkui lokkis.
Tootmine Peruus on väljakutse
Kogu ettevõtte toormaterjal tuleb Peruust, aga palgal on ka õmblejad, kes igapäevaselt toimetavad Eestis. Seega on siin ja piiri taga müüdavatel toodetel kirjas kõlav Made in Estonia. Kudumid valmivad siiski Peruus, kus aastate jooksul on välja sõelutud need tootjad, kes suudavad pikaajaliselt kordustooteid pakkuda. Ettevõtte poliitika on pigem selline, et igal aastal uusi tooteid ei tehta, vaid hoitakse neid, mis hästi müüvad, pidevalt sortimendis. Muutuda võivad värvid ja koostis. Kõige menukam toode sõltub Are sõnul hooajast, ent jõulude ajal on selleks kindlasti alpakavillast sokid, aga populaarsed on ka sallid ja mütsid.
Kui jutuks tuleb tootmisprotsess Peruus, ei saa üle ega ümber kvaliteedist, kultuurilistest erinevustest ja suhtumisest. Alpaka brändile sobivate tootjate leidmiseks on tehtud aastaid põhjalikku tööd ja näiteks lõnga toodab neile maailma suurim lõngatootja, kes suudab tagada kõrgtasemel kvaliteedi, mida kliendid neilt ootavad. Palju ongi abi sellest, et ettevõttel on „oma mees Havannas“ ehk siis Kristjan, kes kohapeal tootjatega kvaliteedi ja kõige muu osas läbi saab rääkida.
Peamiseks kitsaskohaks on nahast vaipade puhul nende kokkuõmblemine ning oma mõju on ka töökultuuril. Kokkupuuted ja koostöö lääne ettevõtetega on aidanud muidugi kvaliteeti oluliselt parandada. Eraldi teema puudutab nahkade kvaliteeti ja ka siin on oluline roll eestlaste heaks töötavatel kokkuostjatel.
Ettevõttes on Eestis palgal sõltuvalt hooajast umbes kümmekond töötajat, Peruus veidi rohkem. Üldiselt proovivad nad Are sõnul võimalikult palju teenuseid sisse osta. Suurt konkurentsi alpakavillast ja -nahast toodete osas ettevõtja ei näe, aga tema sõnul on konkurendid kõik, kes midagi müüvad. Küsimus on ju selles, kas klient üldse jõuab nende tooteni. Ta toob näite jõuludest, mil inimestel on teatud eelarve kulutamiseks ja siis võib vabalt olla ka mobiiltelefon konkurendiks.
Aga konkurents paneb pingutama ja seda on ettevõtja räägitust ka kuulda ning tunda. Decoreter OÜ-l on mitmeid plaane erinevate sihtturgudega ja näib, et viimsilaste ettevõtmine võtab aina suuremat hoogu. Kokkuvõttes on Decoreter OÜ näide sellest, kuidas hea idee ja kvaliteetse toodanguga on võimalik panna alus rahvusvahelisele ärile. Mainimata ei saa jätta, et tegemist on kindlasti väärtuslike ja heade kinkidega, mille osas jõuluvanale võiks juba praegu kirja teele panna.
Peatselt avatakse Viimsis Alpaka pop-up pood
Ettevõtlikud mehed on arendanud müügivõimekuse suurendamiseks pop-up poe lahenduse. Järelkärule ehitatud pood on nagu ringireisiv showroom, kus kõik olulisemad Alpaka tooted on huvilistele kättesaadavad. Mõte on selles, et tipp-perioodidel oleks ettevõttel lihtsam turu nõudlusele reageerida ja müüa õigetes kohtades, kus nende kliendid liiguvad. Täpsema info saamiseks tasub jälgida ettevõtte kodulehte.
Nõudlust naha ja villa järele rahuldab vaid 4 miljonit alpakat
Alpakad on pärit Lõuna-Ameerika Andidest ja on suure tõenäosusega üks vanimaid kodustatud kariloomatõuge. Nende ajalugu ulatub teadaolevalt inkade riigini välja ja neil on olnud keskne roll selle piirkonna kultuurides üle 6000 aasta. Piirkonna religioosse uskumuse kohaselt on alpakad inimestele laenatud ja neid hoitakse Maal ainult nii kaua, kuni neid austatakse ja nende eest hoolt kantakse.
Kui hispaanlased Peruusse jõudsid, leidsid nad eest tekstiilil põhineva inkade tsivilisatsiooni. Alpakade ja laamade vill ning puuvillakiud olid kasutusel sildadest hoonete katusteni. Kangast kasutati valuutana ja väidetavalt maksti isegi armeele palka alpakatekstiilis. Oma vallutuste käigus tapsid hispaanlased hulgaliselt alpakade ja laamade karju, mis viis liigid peaaegu väljasuremise äärele. Osa loomadest pääses tänu põliselanikele, kes varjasid neid kõrvalistes paikades. 19. sajandil toimus alpaka renessansse läänes ja nende villast sai ka siin hinnaline luksuskaup. Sünteetilise kiu laialdane kasutuselevõtt aga tõrjus 20. sajandil nende tekstiilide tähtsuse.
Alpakad elavad karjades kõrgmägedes, umbes 3000–5000 kilomeetri kõrgusel. Neid kasvatavad kohalikud talunikud ja karjused. Alpakad toituvad rohust ja nende magu on kolmekambriline. 50–80-kilogrammised isendid söövad kuus 27 kilogrammi heina.
Alpaka tiinusperiood kestab pea aasta, ulatudes mõnikord 345 päevani. Vastsündinud alpaka kaalub 8–9 kilogrammi ja osad neist surevad keerulises kliimas juba esimesel aastal. Esimese aasta katsumused edukalt läbinud isendid elavad 20 aastat ja kauemgi.
Alpakade populatsioon maailmas on eeldatavasti kuskil 3–4 miljoni kandis. Võrdluseks, lambaid, kes inimeste vajadusi rahuldavad, on üle miljardi. Hinnalist kašmiiri pakkuvaid kitsi on üle 120 miljoni. Seega võib tõdeda, et alpakasid on maailmas pigem vähe.
Alpakad on loomult väga sotsiaalsed ja neil on erakordselt tugev karjainstinkt. Nad on loomult leebed, uudishimulikud ja intelligentsed. Näiteks on neil väljaheidete jaoks alati kindel ala, mida kõik karja liikmed kasutavad. Alpakad on väga tähelepanelikud ümbritseva osas ja tajudes ohtu muutuvad ärevaks ning ettevaatlikuks. Omavahel suheldakse peamiselt häälitsedes ja sabaga vehkides. Muuseas võivad nad teatud emotsioonide väljendamiseks ka sülitada.
Eestis saab oma käega katsuda alpakasid farmides Järvamaal Türi vallas, Muhu saarel ja Pärnumaal Tori vallas.
Peruu villatoodangu eriliseks pärliks on vikunjade vill
Peruus elab eriline villaloom vikunja, kes elab Andide mäestiku mägitundras. Neilt saadakse väikeses koguses eriti kõrgekvaliteedilist villa. See on hinnaline, sest vikunjasid saab pügada vaid iga kolme aasta tagant. Seega on vikunjad maailma pehmeima, kalleima ja hinnatuima villaga loomad.
Vikunjade villaga äritsemise on Peruu riik enda kätte võtnud, sest 1960. aastaks oli vikunjasid alles umbes 6000 ja seetõttu võeti loom riigis kaitse alla. Villaga kauplemist lubati riigisiseselt taas 1993. aastast. Vikunja puhastamata villa hind Peruus on pea 400 dollarit kilogrammi kohta, samas kõrgeima kvaliteediga villa puhul võivad hinnad küündida kaugelt üle 1000 dollari kilogrammi kohta.
2013. aastal avaldas ajaleht Mirror uudise, et Saksamaal Falke kompanii toodetud eksklusiivsed vikunjavillast sokid saab soetada ei rohkem ega vähem kui 872 euro eest. Kampsuni eest peab huviline välja käima pea 2421 eurot.
Heiko Leesment
avalike suhete osakonna juhataja
Fotod: Jane Saks