Kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud

30. Märts 2021
Tuletõrjuja-päästja kulupõlengut kustutamas

Soojad kevadpäevad sulatavad lume kiiresti ning igal kevadel saavad päästjad hulgaliselt väljakutseid kulu- ja prahipõlengutele. Tuletame meelde, et kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud.

Kulupõlengud saavad tavaliselt alguse hooletusest, näiteks auto aknast välja visatud põlevast suitsukonist, maha visatud tikust või sihilikult süüdatud kuivanud rohust. Probleemiks on ka suures koguses niitmata jäetud maa, millel sellised põlengud saavad aset leida. 

Päästeamet on tänavu saanud juba 75 väljakutset, mis on seotud ohutusnõuetele mittevastavate lõketega ning kulupõlengutega. Kaks neist on olnud Viimsis. Esimene leidis aset 22. märtsil, mil Lubja külas Metskitse teel põles 10 ruutmeetri suurune prügihunnik. Teine väljakutse oli Viimsisse 26. märtsil, mil teatati, et Lubja külas Paenurme teel põles eluhoone vahetus läheduses järelevalveta lõke. Sel korral vastas lõke küll ohutusnõuetele, kuid kuna see oli jäetud järelevalveta, siis see kustutati päästjate poolt. 

Eelmisel aastal oli kulupõlengutele väljakutseid Viimsisse kokku seitse. Ühel korral, 28. mail tuli väljakutse Soosepa rabasse, kus sügaval metsa sees põles väike lapike turbamaastikku, mis kohale kiirustanud päästjate poolt likvideeriti. Antud juhul oleks ilma teataja kiire reageerimiseta võinud sündmus palju kurvemalt lõppeda, kuna kuival pinnasel levib tuli kiiresti. Samalaadne sündmus leidis aset ka 13. juunil, mil Kelvingi ja Pringi külade vahel metsas põles 20 ruutmeetrit turbapinnast. Õnneks sai ka see põleng tänu kohusetundlikule teatajale kiiresti likvideeritud.

Päästjad juhivad tähelepanu, et kulupõleng on väga ohtlik ning kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud. Tuli levib väga kiiresti ja kogemusteta inimene ei saa selle kustutamisega omal jõul hakkama. Samuti võib juhtuda, et kulupõlengu kustutamisega hõivatud päästemeeskonnad ei jõua piisavalt kiiresti abivajajani, kui samal ajal leiab aset teine õnnetus, kus kaalul on inimeste elud. 

Kulupõletajaid ning hooletuid lõkketegijaid ähvardab kuni 1200 euro suurune rahatrahv. Lisaks tuleb kulupõlengu põhjustajal hüvitada keskkonnale tekitatud kahju, kuna tules hukkuvad madalas heinas elutsevad pisikesed loomad ja pesitsemist alustanud linnud.

Mida lõket tehes silmas pidada? Kevadel alustatakse aias koristustöödega ning oksi, lehti jms tahetakse lõkkes põletada. Enne lõkke tegemist tuleb aga uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib. Viimsi valla heakorra eeskirja kohaselt on  lubatud põletada ainult puhast puitu, sütt, paberit, oksi. Keelatud on rohke suitsu tekitamine ja muude materjalide põletamine.

Lõkkeaseme ümbrus tuleb hoida vähemalt poole meetri ulatuses puhas süttivast materjalist, et lahtine leek, kõrge temperatuur või sädemed seda ei süütaks. Näiteks enne tule tegemist kasta kuiv lõkkekoht ja selle ümbrus veega märjaks. 

Tuld võib teha tuulevaikuses või nõrga tuulega (kuni 5,4 m/s). Jälgima peaks ka tuule suunda, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele või lõkke tegemisega kaasnev suits ei häiriks kaasinimesi. 

Lõkkekoha ohutusvahemaa hoonetest sõltub eelkõige lõkke suurusest:

  • Alla ühe meetrise läbimõõduga lõke peab paiknema vähemalt 10 meetri kaugusel hoonetest ja metsast.
  • Üle ühe meetrise läbimõõduga lõke peab paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel hoonetest ja 20 meetri kaugusel metsast.
  • Üle kolme meetrise läbimõõduga avaliku lõkke (avalikul üritusel tehtav) tegemiseks on tarvis juba päästeasutuse luba. 

Lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta isegi mitte hetkeks, sellel peab laskma lõpuni põleda, misjärel kustutatakse see veega või summutatakse näiteks liivaga.  

Metsas võib lõket teha vaid selleks ette nähtud tähistatud kohas või omaniku loal. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng.

Igasugune kulupõletamine on ohtlik ja kõikjal Eestis keelatud!

Pilt: Päästeamet