Biojäätmed peab muust prügist eraldama
Selle aasta juunist hakkas kehtima uuendatud riiklik jäätmeseadus, mille tulemusel olid ka kohaliku omavalitsuse üksused kohustatud enda jäätmehoolduseeskirja ajakohastama ning uute seadusemuudatustega kooskõlla viima.
Viimsi Vallavolikogu kinnitas 20. septembril uue valla jäätmehoolduseeskirja, mis hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2023. Ühe olulise muudatusena näeb uus jäätmehoolduseeskiri ette seda, et kõigil Viimsi valla elanikel tuleb lahendada biolagunevate jäätmete liigiti kogumine nende tekkekohal ehk enda kinnistul.
Biolagunevate jäätmete mahuti kohustus on kinnistutel, millel on vähemalt kolm korterit. See tähendab, et väiksemate arvuga ühistutel või üksikelamutel on võimalus biolagunevate jäätmete liigiti kogumine enda kinnistul lahendada ka kompostimise teel. Sellisel juhul eraldi biolagunevate jäätmete konteinerit vaja soetada ei ole.
Meeles tuleb pidada, et biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleks jäätmed panna lahtiselt, paberkotis või spetsiaalses biolagunevas kotis, mida müüvad näiteks suuremad toidupoed. Tavalisse plastist juurviljakotti ei tohi biojäätmeid panna, sest sedasi rikub see võimaluse jäätmeid ringlusse võtta. Eramajades on eraldi konteinerile alternatiiviks kompostimine. On oluline, et vastavalt jäätmehoolduseeskirjale võib toidujäätmeid kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus.
Keskkonnaministeeriumi sõnul tekib kodudes igal aastal 300 kilogrammi jäätmeid inimese kohta. Sellest ligi kolmandiku moodustavad köögis ja toiduvalmistamisel tekkivad biojäätmed. Biojäätmeteks on näiteks riknenud puu- ja köögiviljad, nende koored, liha- ja kalajäätmed, luud, munakoored, kohvi- ja teepaks koos filtriga, majapidamispaber, salvrätid, aga ka lõikelilled ja ilma potita toataimed koos mullaga.
„Biojäätmed ei ole tegelikult prügi, vaid ressurss, mida saab täielikult ringlusse võtta. Olmejäätmete hulka visatuna ei saa biojäätmeid sealt enam kätte, samuti määrivad ja rikuvad nad ära muu väärtusliku materjali, millest saaks samuti midagi uut valmistada,“ selgitas Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma. Liigiti kogutud biojäätmetest valmistatakse praegusel ajal Eestis enamasti komposti, mis sobib kasutamiseks mullaviljakuse parandajana. Lähiaastail on näha ka biogaasi tootmise kasvu, mida kasutatakse autokütusena, majade kütmiseks ja elektri tootmiseks.
Alates 01.01.2023. a Viimsi vallas kehtima hakkava jäätmehoolduseeskirjaga saab lähemalt tutvuda valla kodulehel.
Aet Põld
keskkonna vanemspetsialist