Kogukonna ja vallavalitsuse esindajad arutasid uue üldplaneeringu üle
Reedel, 18. novembril toimus Viimsi raamatukogu suures saalis Viimsi valla uue üldplaneeringu lähteseisukohtade avalik arutelu. Kokku osales avalikul arutelul 19 kogukonna esindajat.
Avaliku arutelu avas abivallavanem Alar Mik, kes tegi põgusa sissejuhatuse üldplaneeringu koostamise senisesse protsessi. „Tegemist on järjekorras juba teise kogukonna kaasamisega uue üldplaneeringu menetluses. Kevadel küsisime viimsilastelt sisendit lähteseisukohtade dokumendi koostamiseks ja nüüd on viimsilastel võimalik teha täiendavalt ettepanekuid või esitada täpsustavaid küsimusi ning aidata dokumenti täiustada,“ rääkis Mik. Ettepanekuid lähteseisukohtade osas saavad huvilised esitada kuni pühapäeva, 20. novembrini.
Edasi tutvustas uue üldplaneeringu koostamist peaarhitekt Endrik Mänd, kes protsessi vallavalituse poolt eest veab. Peaarhitekt tutvustas elanikele hetkel kehtivaid planeeringuid, üldplaneeringu koostamise tehnilist külge kui ka koostamise protsessi ning lähteseisukohtade ruumiloome põhimõtteid.
„Viimsi vald on seni kasvanud tohutu suure kiirusega. Oleme seadnud lähteseisukohtades arengusuuna, kus Viimsi on tulevikus koduks kuni 30 000 elanikule,“ tõi Mänd välja. Lisaks rahvaarvu kasvule on elanikele murekohaks olnud roheluse säilitamine – need teemad kajastuvad tähelepanu vajavate probleemidena ka elanike rahulolu uuringu tulemustes. Uue üldplaneeringu lähteseisukohtades on arvestatud mitmete põhimõtetega, mis tagavad võimalikult rohelise elukeskkonna. „Olulisel kohal on toimiv rohevõrgustik, aga ka sidus kergliiklusteede võrk koos mugava ühistranspordi võimalustega,“ tutvustas Endrik Mänd lähteseisukohtade dokumenti.
Avalikult väljapanekult on laekunud seitse ettepanekut
Avaliku väljapaneku toimumise ajaks oli laekunud elanikelt (seal hulgas ka vallavolikogu liikmetelt) seitse ettepanekut. Lisaks veel vallavalitsuse osakondade poolt tehtud ettepanekud. Mõned märksõnad, mis ettepanekutes kajastusid: Viimsi keskus; ettevõtluse toetamine (sh töökohad ja teenused); tuule- ja tööstuspargid; põllumajanduslik väiketootmine; kogukonna varjendid; tondilosside kasutusele võtmine; viimase miili teenus ja kergliikluse korraldus. Kõiki tehtud ettepanekuid analüüsitakse edasise menetluse käigus.
Kohapeal uuriti protsessi edasise ajakava kohta ja selle kohta, kas üldplaneeringu koostamise ajal kogu elu seisab. Peaarhitekt selgitas, et kindlasti kogu elu ei seisa, kuid kaalumisel on, kas seada valla keskuses teatud alale ehituskeeld. Naissaare osas puudutati saare üldkogu poolt üldplaneeringu kooskõlastamise teemat ja eraldi menetlemise vajadust. Selle teema arutelu juures peatuti põgusalt püsiasutusega väikesaarte kogukondade kaasamisel ja sellel, et väikesaared saaksid oma saarele sisulise lahenduse, mida elanikud vajavad. Planeeringute osakonna juhataja Merje Muiso selgitas planeerimisseaduse põhimõtet, mille kohaselt on ette nähtud ühe omavalitsuse kohta kogu territooriumi hõlmav üldplaneering, tagamaks seeläbi tervikliku lahenduse, mis ei tähenda, et eri osasid ei vaadataks konkreetsemalt.
Arutati ka lähteseisukohtade selgust ja mitmeti mõistetavat sõnastust. Lisaks toodi välja Tallinn-Helsingi tunneli teema ja see, et tunneli osas kogukonda täiendavalt kaasata. Lugejale selgituseks, et kaht pealinna ühendav tunnel on kirjas kehtivas valla üldplaneeringus ja maakonnaplaneeringus. Samuti puudutati vajadust rahvaarvu kasvu selgemini ja enamates lähteseisukohtade teemajaotustes välja tuua.
Arutati ka tiheasustusalade ja hajasustusalade ehitusreegleid. Pikemalt peatuti ka keskuse alal asuvate räämas endistel tootmis- ja tööstusaladel. Abivallavanem Alar Mik selgitas, et vallavalitsuse soov on hoida fookust keskusesalal endistel tootmisaladel ja kindlasti säilitatakse haljasalasid.
Vallavalitsuse planeeringute osakond tänab kõiki, kes ettepanekuid esitasid ja avalikul arutelul osalesid.
Heiko Leesment
avalike suhete osakond