Riigikontrolli hinnangul on Viimsis tee-ehitustööde riskid maandatud

26. aprill 2022
Ehitustööd

Aprillis valmis Riigikontrolli analüüs kohalike teede ehitus- ja remonditööde kvaliteedi tagamisest. Analüüsiti kümmet omavalitsust, mille hulgas oli ka Viimsi vald. Hea meel on tõdeda, et Riigikontrolli hinnangul on Viimsis tee-ehitustööde riskid maandatud.

Riigikontroll analüüsis kümnes omavalitsuses, kuidas teedeehituses on perioodil 2019–2021 riske juhitud. Auditeerimisel olid Tallinn, Tartu linn, Lääne-Harju, Rakvere linn, Kohtla-Järve, Märjamaa, Luunja, Rõuge, Tori ja Viimsi vald. Analüüsitud teede ehitustöid oli kokku 18, mille rahaline maht jäi vahemikku 0,07–1,5 miljonit eurot. Samuti analüüsiti Transpordiameti riiklikku järelevalvet kohaliku teedeehituse üle.
Analüüsi kokkuvõte toob probleemina välja, et riskijuhtimise tase on omavalitsustes ebaühtlane. Suuremate teede ehitus- ja remonditööde puhul on omavalitsusele lisakulu, ajakaotust või tellitu kvaliteedis järeleandmisi tekitavad probleemid tingitud sageli vähestest eeluuringutest ja ekspertiisi tegemata jätmisest ehitustööde planeerimisfaasis. Samas toodi selles kontekstis Viimsi valda esile positiivse praktika kasutajana. Nimelt analüüsitud töödest oli põhiprojekti ekspertiisi tellinud vaid Viimsi vallavalitsus.

Ehitus- või omanikujärelevalve lepingutes oli üldiselt reguleeritud ka garantiiaegsete ülevaatuste tegemine ja selle sagedus, näiteks garantii-perioodi kestel vähemalt üks kord igal aastal või vähemalt üks kord enne garantiiperioodi lõppu. Analüüs toob välja, et üksikasjalik reeglistik oli selle kohta Viimsi valla ehituslepingutes olemas - aastate kaupa täpselt paika pandud sagedus, korraldamise käik, dokumenteerimine, puuduste likvideerimise kord. Kõik auditeeritud väitsid, et garantiitööde vajadust analüüsitakse nii või teisiti ka jooksvalt, kui kogutakse infot teede üldise seisundi hindamiseks kõikidel teedel. Põhjalikumat teavet teede seisundi kohta kogutakse tavapäraselt 1–2 korda aastas ning suuremad KOVid (nt Viimsi, Tallinn, Tartu) ka dokumenteerivad kogutava teabe, kasutades selleks loodud elektroonilisi lahendusi.

Analüüsis tuuakse välja, et läbivalt on probleemiks ehitustööde kehv dokumenteerimine, sealhulgas ehituse töökoosolekute kehv protokollimine. Ehitustööd tuleb dokumenteerida, et hiljem oleks võimalik kontrollida, kas tee on ehitatud nõuete ja projektdokumentatsiooni kohaselt. Samuti saab riigihangete üldpõhimõtete kohaselt tellida lisatöid või teha muudatusi algselt kokku lepitud töödes vaid ettenägematute asjaolude korral. Muudatuste põhjused peaksid sel juhul selguma ehitus-dokumentatsioonist, ent enamiku auditeeritud ehitustööde puhul ei olnud näiteks töökoosolekute protokolle koostatud või ei olnud neis olulist infot. Jäi ebaselgeks, miks esialgset lahendust otsustati muuta või mis tingis lisatööde vajaduse. 

„Omavalitsused loodavad tellijana mõnikord liialt lepingupartnerite asjatundlikkusele ja heale tahtele,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm. „Seetõttu jäävad lepingutes nõuded projekteerijale, ehitajale või omanikujärelevalve tegijale üldsõnaliseks või siis ei kontrollita, kas need nõuded ka täidetud on.“ Riigikontroll leiab, et sel moel võetud risk ei pruugi end õigustada. Teatud ootamatused on ehitamisel paratamatud, ent kui nende ilmnemisel on omavalitsuse huvid nõrgalt kaitstud, võib juhtuda, et ehitus läheb omavalitsuse jaoks algselt plaanistust märksa kallimaks või lõppeb oluliselt hiljem. Kallimaks või üle tähtaja läks ehitus kaheteistkümnes analüüsitud töös.

Riigikontroll leiab, et omavalitsustel tuleb teedeehituse riskijuhtimise taset tõsta. Mitmes analüüsitud ehitustöös oli tehniliste tingimuste või partnerite lepinguliste kohustuste kujundamisel kasutatud selleks ka mõistlikke lahendusi, mille laiemat levikut tuleks soodustada. Riigikontroll tegi selle kohta soovituse Eesti Linnade ja Valdade Liidule, kes on nõustunud omavalitsuste riskijuhtimise taset tõstma hakkama luues juhendmaterjalid ja korraldades teabepäevi.  Lisaks sellele soovitas Riigikontroll Transpordiametil muuta järelevalves kasutatavat kontrolliobjekti valikumetoodikat ja tihendada järelevalve tulemuste osas teavitust omavalitsuste suunal. See võimaldaks ennetavalt eksimiskohti laiemalt teadvustada ja toetaks riiklikule järelevalvele pandud eesmärke. Transpordiamet on lubanud sellekohased muutused töökorralduses sisse viia sellel aastal. 

Uudis põhineb Riigikontrolli avaldatud materjalil. Analüüsi kokkuvõte on täismahus leitav Riigikontrolli kodulehelt.

Heiko Leesment
avalike suhete osakond
 

Foto: Kalev Eensaar