Tänavuse Lennart Meri preemia pälvisid Lisanna Lajal ja Mirell Nõmm
29. märtsil Viimsis toimunud mälestuskontserdil anti juba üheksandat korda üle president Lennart Meri nimelised preemiad. Seekordsed preemiad pälvisid Lisanna Lajal ja Mirell Nõmm.
Teisipäeva, 29. märtsi õhtul Viimsi Püha Jaakobi kirikus toimunud president Lennart Meri mälestuskontserdil anti üle ka tänavused temanimelised preemiad. Juba üheksandat korda Viimsi valla poolt välja antava preemia pälvisid seekord Tartu Ülikoolis eesti kirjanduse erialal bakalaureusetööd kirjutav Lisanna Lajal ja möödunud aastal Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimise erialal magistrikraadi kaitsnud Mirell Nõmm. Mõlemale anti üle 1600 euro suurune preemia.
Viimsi vallavanema ja preemiakomisjoni esimehe Illar Lemetti sõnul olid mõlemad tööd võrdväärselt huvitavad ja kõnetaksid Lennart Meri ka tänasel päeval. „Mul on hea meel, et viimsilaste seast on võrsunud oma valdkonnale pühendunud noori teadushuvilisi, kes leiavad uurimiseks põnevaid teemasid. Loodan väga, et see tunnustus annab nende lennule hoogu juurde ja inspireerib ka teisi oma teed teadusmaailma leidma,“ ütles Lemetti.
Lisanna Lajal on Viimsist pärit Tartu Ülikooli eesti kirjanduse bakalaureuse kolmanda kursuse tudeng, kes enda sõnul hindab väga eesti kultuuripärandit. Lisanna kevadel kaitstav lõputöö kannab pealkirja „Eesti räpptekstide ja rahvalaulu poeetilis-võrdlev analüüs“. Oma töös toob ta välja räpplauludes esinevate elementide sarnasusi rahvalauludega. Lisanna juhendaja Tartu Ülikooli eesti kirjanduse rahvusprofessori Arne Merilai sõnul võib Lisanna kirjutatava töö põhjal väita, et räppimine ei ole ainult noortekultuuri nišinähtus, vaid lähtub meie emakeelse keeleloome arhetüüpsest tuumast. „See käib meie keele ja luule prosoodilis-poeetiliste süvastruktuuride kohta. Lennart Meril kui linnuteerahva autoril läinuks süda soojaks neid ürgseid, ent tänasesse aega välja ulatuvaid kõrvutusi kuuldes,“ kirjutab Lisanna juhendaja oma soovituskirjas.
Viimsist pärit Mirell Nõmm lõpetas möödunud aastal Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistriõpingud. Mirelli poolt kaitstud töö kandis pealkirja "Linnapark elanike aktiivsuse edendajana. Tallinna bastionivööndi näitel" ja selle sisuks on Tallinna vanalinna ümbritseva bastionivööndi sidumine ühtseks multifunktsionaalseks pargivööndiks. Päevasel ajal viibib selles piirkonnas ligi 63 tuhat inimest ja selle ala potentsiaal on väga suur, aga Mirelli hinnangul on vaja parandada kohti, kus lineaarsed ühendused läbi parkide on ringist puudu või katkestatud. Mirelli töö kohta sõnas mälestuskontserdil komisjoni liige Mart Meri, et Lennartile oleks see töö väga meeldinud. „Ilmselt oleks ta töö autori kutsunud kogu seda pargiala läbi jalutama ja palunuks oma mõtted ära rääkida,“ kirjeldas Meri.
President Lennart Meri preemia (varasemalt stipendium) eesmärk on innustada ja toetada humanitaarvaldkonnas õppivat üliõpilast või magistrikraadi omandanud noort, kes on seadnud sihiks koostamise või juba teostanud väljapaistva erialase uurimustöö. Preemiat annab välja Viimsi vallavalitsus. Taasiseseisvunud Eesti esimene president, kirjanik ja filmimees Lennart Meri on Viimsi valla aukodanik alates 10. jaanuarist 2006. 29. märtsil möödud eestlaste seas armastatud presidendi sünnist 93 aastat.
Heiko Leesment
avalike suhete osakond