Uus lähenemine planeerimise valdkonnale
Viimsi valla planeerimise valdkonna maine kasv, kogukonna ootustele vastamine ja kvaliteetsem protsess on kolm olulist suunda, et planeerimise valdkond saaks tagasi kogukonna usalduse.
Ruumiline planeerimine puudutab meid kõiki. Planeerimise valdkonda võib tinglikult ka elukeskkonna loomiseks nimetada. On mõistetav, et inimestel on selles protsessis suur soov kaasa rääkida. See soov ei kajastu ainuüksi ametlikus kaasamises ja konkreetse planeerimismenetluse osas millegi kohta arvamuse avaldamises, vaid ka ootustes peegeldada laiemalt kogukonna soove.
Kogukondlik tellimus
Oma kodukoha arenguloos kaasarääkimise kõrval on väga oluline ka kindlustunne, et areng toimub kogukonnas kokkulepitud (üldplaneering, arengustrateegia) suunas. See loob usalduse otsuste vastu. Võimalik, et mingis tehnilises küsimuses tulebki laiemat (ülevallalist) avalikku huvi kaaluda ja esinevad erinevad arvamused. Peaasjalikult aga peaks kokkulepitud arengusuundade puhul olema n-ö tellija rollis kogukond ja vallavalitsus viima seda tellimust täide. Nendin minagi, et Viimsi ajaloos on olnud selliseid juhtumeid, kus asjad on toimunud äraspidiselt ja see peegeldub ka elanike rahulolu küsitluse tagasisides.
Planeerimise valdkonna maine on tinginud kohati arusaamatu planeerimispoliitika ja läbipaistmatud otsused (siinkohal ei pea ma silmas meie tublisid ametnikke). Maine kujunemisele on kaasa aidanud planeeringutes ja teistes arengut puudutavates strateegiates kokku lepitud tingimuste muutmine – võtame või selle, et 2000. aastal kehtestatud üldplaneeringut on muudetud üle 100 korra. Just hiljuti saime kinnituse Tammelaane planeeringu kaasuse näol – üldplaneeringu ja teemaplaneeringu muutmine nii kergekäeliselt ei olnud põhjendatud.
Üldplaneeringus kokku lepitud suunad peaksid olema kogukondlik tellimus, mida vallavalitsus ellu viib. See on suur töö, et kogukonna usaldus taas pälvida, aga see saab olema üks põhieesmärk planeerimisvaldkonnas.
Igas etapis ei saa paraku kohe asju lõpetada
Planeeringute koostamise võib jagada kolmeks suuremaks etapiks: algatamine, vastuvõtmine ja kehtestamine. Igas staadiumis (sh algatamisel) tuleb kaalutleda ja põhistada seisukohti, miks seda tehakse. Pooleli olevate planeeringutega tuleb igas järgnevas etapis väga põhjalikult ja uutele asjaoludele tuginedes kaalutleda, kui midagi soovitakse teisiti teha. Eriti oluline on see negatiivsete (lõpetavate) otsuste korral. Nii näiteks on planeeringut tinglikult öeldes lihtsam lõpetada pärast algatamist kui pärast vastuvõtmist. Vastuvõtmine tähendab, et omavalitsus on selle sisuliselt heaks kiitnud ja suunanud avalikkusele tutvumiseks. Seal järgneb kaasarääkimine, vajadusel täiendamine ja siis juba kehtestamine. Ja muidugi on kõige olulisem lisaks etapile silmas pidada seda, kas tegu on üldplaneeringu kohase või üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Mistahes otsus eeldab põhjalikku eeltööd.
Kogukonna ootus
Tean, et kogukonna ootused on vanade planeeringute kehtetuks tunnistamisel ja pooleliolevate lõpetamisel rutulised. Siin aga tuleb lähtuda seaduses toodust. Mistahes negatiivsed haldusaktid eeldavad põhjalikku tööd ja uuringuid, et hiljem muutunud asjaolusid välja tuua ja kaalutleda. Selleks on valminud veeressursside eksperthinnang sõltumatult eksperdilt ja ka ehitusõiguse rakendatuse uuring, lisaks analüüs aastatel 2007–2022 täidetud arenduslepingute osas.
Eeltöö on olnud põhjalik, et selle alusel astuda järgmine samm. Siin aga tuleb mõista, et ühe aastaga ei tee korda pika aja jooksul kogunenud probleeme. Alustasime erinevate analüüside tulemusel nendest planeeringutest, mis on tänaseks ellu viimata. Paralleelselt korrastame menetluses olevate planeeringute nimistuid ja lõpetame menetlusi.
Läbipaistvam kaasatus
Kaasatus on laiemas tähenduses mistahes kaasamine, sh info mugava kättesaadavuse tagamine. Hetkel on planeeringuid puudutav info jagatud mitmete süsteemide vahel, mis tulevikus saavad ühtse keskkonna.
Viimsi vallas kehtivaid planeeringuid kuvatakse E-vald keskkonnas, lisaks saab infot vaadata Maa-ameti X-Gis keskkonnas (valides teemakaardi „planeeringud“).
Hetkel on töös mitmed IT-lahendused, mille eesmärk on tagada tulevikus operatiivsem menetlus ja suurem läbipaistvus. Viimsi valla loodud elaniku ja ametniku töövahend VAAL aitab planeeringute infot kuvada (Maa-ameti kaardikihid) ja taotlusi esitada. Küll aga pole seal toodud info täielik, sest kõik materjalid pole digitaliseeritud. Kokku on Viimsi vallal 918 kehtivat planeeringut (sh detail- ja üldplaneeringud). Vanimad neist on 1970ndatest aastatest.
Eelmise aasta lõpus käivitus ka riiklik planeeringute andmekogu PLANK. Sellesse süsteemi hakatakse käesolevast aastast laadima kõiki kehtestatavaid planeeringuid. Esimene planeering oli Naissaarel olev Piirimetsa. Viimsi vallal on kavas digiteerida ka varem kehtestatud planeeringud. Soovime 2022. aastast hakata liikuma mineviku suunas ja kanda PLANK süsteemi järjest kõik kehtivad planeeringud. See töö on ressursimahukas, aga samas võimaldab see lõpptulemusena ühte andmekogusse koondada kogu planeeringute info ning seeläbi teha kõik inimestele lihtsasti digitaalselt kättesaadavaks.
PLANK süsteemi saab tulevikus VAALaga ühendada ja seeläbi kuvada infot ühes kohas. Lisaks on riik kavandamas PLANIS süsteemi, millest saab planeerimismenetluste infosüsteem – see peab hõlbustama tulevikus planeeringute läbiviimist. Hetkel saab planeeringute algatamise ettepanekuid esitada VAALa kaudu, mida me jooksvalt täiendame, et seeläbi kujundada vajalik tööriist, mis oleks hõlpsasti kasutatav menetlejale, planeerijale ja ka vallaelanikule. IT-lahendused aitavad kaasa kvaliteetsemale ja avatumale protsessile – kaasatusele.
Üldplaneeringu muutmine ei saa olla tavapärasus
Meie valla 2000. aastal kehtestatud mandriosa üldplaneering oli oma aja kohta väga läbimõeldud ja innovatiivse lahendusega. Üldplaneeringu täiendamiseks ja täpsustamiseks koostatud miljööväärtuslike alade ja rohealade teemaplaneering oli tõesti oma ajast ees. Tahan siinkohal kiita teemaplaneeringu tegijaid ja kehtestamisele kaasa aitajaid.
On kahju, et vaatamata elamuehituse põhimõtete teemaplaneeringus ning miljööväärtuslike alade ja rohealade teemaplaneeringus olevale keelule on korduvalt ja ulatuslikult muudetud kõiki üld- ja teemaplaneeringuid. Näiteks mõlemas teemaplaneeringus on märgitud, et üldplaneeringus elamualaks määratud alast väljapoole ei tohi elamuid ehitada. Samuti on seal keeld uusi hooneid ehitada rohevõrgustiku puhveraladele või ka väljapoole elamu reservmaid. Mõlema eeltoodu osas on aga erandeid tehtud. Võimalik, et erand õigustab end mõne avaliku hoone osas, aga elamute rajamisel kindlasti mitte.
Praegusest 22 500 elanikust on 8500 lisandunud kehtiva üldplaneeringu kohaselt (enne üldplaneeringu kehtestamist oli elanike arv 5000 inimest). Ülejäänud ligi 9000 inimest on lisandunud üldplaneeringu muutmistega, mis on toimunud valdavalt aastatel 2002–2008.
Seetõttu on praegune koalitsioon võtnud planeerimises tunduvalt rangema ja konservatiivsema suuna. Üldplaneeringu muutmine olgu pigem erandjuhtum ja igat menetlust tuleb eraldiseisvalt analüüsida ning kaalutleda. Ei saa välistada üldplaneeringu muutmist näiteks elamuala rohealaks planeerimisel või mõne avaliku hoone rajamisel, kuid see saab olla pigem üksikjuhtum.
Uus Viimsi üldplaneering
Uue üldplaneeringu koostamise protsess annab võimaluse teha restardi ning viia sisse vastavad muudatused arengus, mida Viimsi vajab. Olgu nendeks siis elamu reservmaade vähendamine, kaitse- ja rohealade suurendamine, kodulähedaste töökohtade loomine või vajaliku avaliku ruumi kavandamine (kohviklad, kogukonnaplatsid, kogukonnaaiad jms). Roheline ja elurikkusega põimitud elukeskkond saagu uue üldplaneeringu veduriks.
Rohealad vers 2.0
Kui miljööväärtuslike alade ja rohealade teemaplaneering kehtestati, siis nägi toonane üldplaneering Viimsi valla elanikkonda 13 500 inimesega kogukonnana. Täna on meid siin rohkem. Pöörates pilgu tulevikku, käin välja idee asuda mõtlema n-ö uuendatud rohealade teemaplaneeringu versiooni peale. Pean silmas rohealade teemaplaneering 2.0, kui nii võib öelda. Lahendust, mis arvestab tulevikus ligi 30 000 elanikuga kogukonna rohevõrgustiku ja elurikkuse vajadustega. Ja selle koostamises saate teie kõik, viimsilased, osaleda uue üldplaneeringu raames. Ideid koguda ja mõtteid suunata tasub juba praegu.
Uued põhimõtted
Oleme juurutanud osana esmastest tegevustest valdkonna maine parendamisel teatud uued põhimõtted ja tegevussuunad.
Ühe olulise põhimõttena näeme, et me ei võta keskuspiirkonnas uute ehitiste jaoks kasutusele ühtegi kõrghaljastatud ala enne, kui senine kasutusest välja langenud maa (endine kalatööstus, sovhoosi kasvuhooned, Reinu tee äärsed katmikalad jms) pole taas korda saanud. See hoiab fookust korrastamist vajavatel aladel. Ka uue üldplaneeringu lähteseisukohtade küsitlusest selgus, et elanikud ootavad kasutusest välja langenud alade korrastamist.
Lisaks on vallavalitsus asunud planeeringutega seotud otsuseid täiendavalt seadusekohasele kajastamisele eraldi kommunikeerima – selle eesmärk on selgitada, miks vallavalitsus ühe või teise eelnõu osas just sellise otsuse tegi.
Samal ajal käib ettevalmistustöö, et asuda planeeringuid digiteerima. Samuti oleme alustanud ellu viimata detailplaneeringute kehtetuks tunnistamisega.
Kavas on teha erinevaid kaasamisküsitlusi nagu seda oli uue üldplaneeringu lähteseisukohtade küsitlus.
Kõikide nende tegevuste kannustavaks eesmärgiks on tõsta valla planeerimisvaldkonna ja planeerimispoliitika mainet, läbipaistvust ning taastada usaldus kogukonnaga.
Planeeringuid puudutava info leiab:
E-vald veebirakendusest service.eomap.ee/viimsivald/
VAAL veebikeskkonnast vaal.viimsi.ee/
PLANK riiklikut andmekogust planeeringud.ee/
planeeringute infoportaalist planeerimine.ee/
Viimsi valla kodulehelt www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud
Alar Mik
abivallavanem