Volikogu kiitis heaks Mäealuse maastikukaitseala kaitsekorralduskava

20. Sept 2022
kaardil kõik Viimsi maastikukaitsealad ja võrldusena Mäealuse maastikukaitseala

Viimsi vallavolikogu kinnitas 20. septembri istungil Mäealuse maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2022-2031. Tegemist on 10aastase tööplaaniga ning sellega ei kehtestata kaitsealale täiendavaid piiranguid. Kõik lubatud, keelatud ja vajalikud tegevused on juba kehtestatud kaitse-eeskirjaga.

2005. aastal kehtestatud kaitse-eeskirja kohaselt on Mäealuse maastikukaitseala jaotatud vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks piiranguvööndiks: Mäealuse piiranguvööndiks ja Soosepa piiranguvööndiks. Kaitseala üldfookuseks on Viimsi vallas asuva Põhja-Eesti klindi, väärtuslike metsa- ja sookoosluste ning pärandkultuurmaastiku kaitse.  

Mäealuse maastikukaitseala puhul on tegemist ainulaadse maastikuga, kuhu kuuluvad miljööväärtuslik, pikka aega karja- ja heinamaana kasutuses olnud rohumaa, väärtuslikud soo- ja metsakooslused ning geoloogilised suurvormid. Mäealuse piirkonna teeb omapäraseks see, et sealne mets kasvab kivikülvil, mis on Eestis haruldane nähtus. 

Kaitseala niidud on Viimsi poolsaarel oluliseks lindude rändeaegseks puhke- ja peatuspaigaks ning toitumisalaks röövlindudele. Seda kinnitavad aastaid siinsetes metsades või lähiümbruses edukalt pesitsenud merikotkas (I kaitsekategooria) ja kanakull (II kaitsekategooria).  

Viimsi vallavanem Illar Lemetti sõnul on kavas ette nähtud tegevused hädavajalikud selleks, et väärtused meie maastikukaitsealal säiliksid. “Mäealuse maastikukaitsealal asuvad metsad  hõlmavad kogu kaitsealast 86% ja on väga suure ökoloogilise tähtsusega. Vähem tähtis pole ka metsade olulisus kohaliku kogukonna jaoks, kes harrastavad tervisesporti või käivad selles piirkonnas korjamas marju ja seeni või niisama jalutamas, ” lisas Lemetti. 

Kehtestatud kaitsekorralduskava toob välja vajaduse elustiku-uuringute läbiviimiseks, sest teadmised kaitsealuste liikide ja nende arvukuse kohta selles piirkonnas vajavad täiendamist. Kuna kaitseala külastuskoormus on järjest kasvav, siis on oluline teada näiteks kaitsealuste lindude elupaiku, et arvestada neid metsade majandamisel, matkaradade ja puhkealade loomisel. Ettepanek on tehtud ka kogu kaitseala hõlmava haudelinnustiku inventuuri läbiviimiseks ja Discgolfi radade kasutamisega kaasnevate mõjude hindamiseks.  

Mäealuse maastikukaitseala on üks kuuest Viimsis kohaliku omavalitsuse poolt looduskaitse alla võetud alast. Mäealuse maastikukaitsealast vahetult põhja pool on Leppneeme-Tammneeme maastikukaitseala ning vahetult lääne pool on Lubja klindiastangu maastikukaitseala. Lisaks nimetatutele on Viimsi vallas kaitse alla võetud veel Krillimäe maastikukaitseala, Rohuneeme maastikukaitseala ning Haabneeme klindiastangu maastikukaitseala. Kohalike kaitsealade kogupindala Viimsi vallas on 1373 hektarit. Koos riiklikult kaitstavate aladega on Viimsi valla maismaast pisut üle poole looduskaitse all – 51% ehk 3694 hektarit.

 

Kristi Berggren
avalike suhete osakond

Pilt: Consultare OÜ, Mari Raidla