2022 aasta kokkuvõte: ehitus- ja kommunaalosakond

Märksõnadena jäävad aastat 2022 meenutama energiakriis ja Ukrainas toimuv sõda, mis puudutasid ka ehitus- ja kommunaalvaldkonda. Positiivselt saab meenutada Randvere peatänava valmimist, infosüsteemi VAAL kasutuselevõttu, mitmeid vaba aja alade rajamisi ja kloriidivaba lõigu katsetamist. Peatänava targad lahendused ja kloriidivaba teehoole on pälvinud ka meedia tähelepanu. Rõõm on panustada kogukonna heaks ja seeläbi luua uusi lahendusi või teha asju teisiti, paremini.

Haabneeme rand
Soojadel suvekuudel külastab Haabneeme randa ca 4000–6000 inimest päevas. Rannas korrastati võrkpalliväljakuid ja rajati juurde uusi platse – kokku saab nüüd viiel väljakul võrkpalli ja rannatennist mängida. Lisaks saab teha jõuharjutusi, mängida lauatennist või rannajalgpalli.

Eelmisel aastal osutas ajavahemikul 15. juuni kuni 14. september rannavalveteenust lepingupartner Forus Security AS. Igal päeval hoidis rannal silma peal kaks kuni kolm väljaõppe saanud vetelpäästjat. Eelmisest aastast oli rannavalve kasutuses ka mootoriga päästepaat. Rannavalveteenusele kulus suplushooajal  37 975 eurot.

Ranna hooldusteenuste osas sõeluti liiva ja koristati adru, lisaks hooldati tualette, koristati prahti ja tormikahjusid, hooldati kabiine ja värviti kiigeraamid. Täiendust sai ka rannakohviku kõrval olevat rattaparkla uute rattahoidjatega. Aastatel 2022–2023 rendib Haabneeme rannas olevat rannakohvikut Tänavagurmee OÜ, viimsilastele tuttav kui käsitööbugerite resto Burgen Kitchen. 

Rannahooajal võeti järjepidevalt suplusvee proove, mis näitasid, et suplusvee kvaliteet oli kogu hooaja vältel hea. Ühtekokku moodustasid ranna jooksvad hooldekulud ligi 60 000 eurot. 

Valmis Haabneeme rannaala eskiisprojekt, millega on võimalik tutvuda Viimsi vallamajas. Randvere rand sai riietuskabiini, samuti jätkati ala hooldamisega. Suplusvee seirega alustatakse 2023. aastal.

Mänguväljakud
Viimsi vallas on 2023. aasta alguse seisuga 27 valla avalikku mänguväljakut. 2022 rajati kaasava eelarve raames kaks madalseiklusparki: Haabneeme ranna sanglepikusse ja Viimsi kooli hoovi. Mõlemad mänguväljakud projekteeris ja ehitas 3 park Eesti OÜ ning tegevused läksid kokku maksma 45 960 eurot.

Viimsi valla avalike mänguväljakute tehnilist hooldust ja remonttöid teostab Atix OÜ, kes korraldab väljakutel igakuist seiret. Hooldustööde käigus sõeluti kevadel läbi kõik liivast turvaalused, pesti survepesuriga mänguelemendid, lisati liivakastidesse liiva ning kontrolliti linnakutes elementide turvalisust ja korrasolekut.

Paigaldati uusi elemente ja likvideeriti vandaalide poolt tekitatud kahjusid. Ühtekokku kulus 2022. aastal mänguväljakute hooldus- ja remonttöödele 25 500 eurot. Sügisel viidi läbi hange ja alustati Kuldkinga haljakule mänguväljaku projekteerimisega, mis valmib 2023. aastal.

Valla heakord
Viimsi valla heakorra eest hoolitseb jätkuvalt neljaliikmeline meeskond, kes tühjendab ca 350 prügikasti vähemalt kolm korda nädalas (keskuses igapäevaselt), koristab haljasaladelt prahti, korrastab ja hooldab rajatisi. Samuti hoolitsetakse pakendipunktide eest, niidetakse muru valla haljakutel, riisutakse puulehti, lõigatakse võsa, hooldatakse avaliku ruumi mööblit ja seadmeid ning lahendatakse jooksvaid heakorra probleeme. Töö käib aastaringi ja vajadusel ka riigipühadel.

Lisaks on heakorratöölised veel Naissaarel ja Pranglil. 

Heakorratöölised niitsid 2022 niiduperioodil kogumahuga ca 75 hektarit üle valla paiknevaid haljasalasid ja mänguväljakuid (95 erinevat haljakut). Erinevate haljakute niidukordi tuli kokku 265, keskmiselt niideti igat haljakut hooajal ca 3 korda (mõned alad sagedamini ja osasid alasid harvemini).

2022. aasta suuremate alade (Tammede park, Haabneeme ranna sanglepik, Schüdlöffeli haljak jm) niitmistööde jaoks telliti tööd lepingupartnerilt, maksumusega 11 934 eurot.

Aasta jooksul pandi avalikku ruumi juurde 10 uut seljatoega pinki koos aluste ehitusega, kokku on avalike pinkide arv vallas 220. Jätkame pinkide paigaldust ka 2023. aastal ning püüame arvestada ka inimeste poolt tulnud ettepanekutega.

Kogu vallas on 23 pakendipunkti, kus saab tasuta ära anda pakendeid, paberit ja klaasi.

Aasta jooksul veeti valla avalikust ruumist ja prügikastidest ära kokku 79,3 tonni jäätmeid. Võrreldes eelmise aastaga on jäätmete maht vähenenud, aga jätkuvalt paneme inimestele südamele, et pürgi/jäätmete koht ei ole metsas / teise inimese kinnistul ega avalikus kraavis või pakendipunktide ümbruses. Ühtekokku kulus valla heakorratöö alasteks tegevusteks ligi 200 000 eurot.

Kalmistud
Viimsi vallas on viis kalmistut: Randvere, Rohuneeme, Prangli, Naissaare ning auriku Eestirand hukkunute kalmistu. Rohuneeme kalmistule vormistati 2022. aastal 19 matust, Randvere kalmistule 7 matust, Prangli ja Naissaare kalmistutel matuseid ei olnud.

Eelmisel aastal sai Rohuneeme kalmistu kabel uue kuue. Tööde käigus puhastati kabeli sindelkatus samblast ja õlitati männitõrva ning linaõli seguga. Nii kabeli puitfassaad, aknapaled kui kabeli kellatorn said uue värvikihi. Töid teostas Reka Grupp OÜ ning läks maksma 9547 eurot. Rohuneeme kabeli ülalpidamiskulud moodustasid ligi 2200 eurot.

Kalmistute heakorratöödele aitasid suvekuudel kaasa ka tublid õpilasmalevlased.

Lemmikloomad
2022. aastal jätkus Metsakasti külas Ristiku koerteplatsi teise etapi töödena elementide paigaldus. Paigaldati agility elemendid – poom, hüpperõngad – ning rajati künkad, millest läheb toru läbi. Teise etapi tööde kogumaksumus oli 5426 eurot (elemendid + paigaldus). Kolmanda etapiga on 2023 plaanis paigaldada veel koertele treenimiseks mõeldud inventari. 

Lemmikloomade püüdmise, hoidmise ja ravi teenust pakub nii koerte kui ka kasside osas MTÜ Loomade Hoiupaik. Valdkonna põhirõhk on hulkuvate lemmikloomade püüdmise, ravi, hoiu jm teenuste pakkumisel. Ühtekokku kulus 2022. aastal eelnimetatud valdkonnale ca 22 500 eurot (2021. aastal 21 500 eurot). Aasta jooksul viidi hoiupaika 34 kassi (aastal 2021 46 kassi) ja 8 koera (2021. aastal 11 koera), kes veetsid hoiupaigas ühtekokku 479 tasulist päeva. Neist uue omaniku said varjupaigast 6 kassi. Jätkus ka iga-aastane külades ja alevikes toimuv lemmikloomade vaktsineerimise kampaania, maksumus 1400 eurot.

Haljastus
2022. aastal kulus Viimsi vallas haljastustöödele ca 110 000 eurot. Põhirõhk oli lilleseadetel ja avaliku ruumi haljastamisel/kaunistamisel. Amplite koguarv oli kokku 362 amplit. Juurde soetati veel 8 betoonist lilleanumat. Kastmisteenuse maksumus 2022. aastal oli 48 797 eurot.

Lillede ja puittaimede soetamisele ja istutamisele kulus ligi 25 500 eurot. Ühtekokku istutati 2021. aastal ca 6300 suvelille, ca 4300 püsilille, ca 200 põõsast ja ca 75 puud. Aiandi tee – Rohuneeme tee ringtee kujundati ümber täisistutusalaks. Peenarde hoolduseks-rohimiseks kulus ca 10 700 eurot. Ohtlike puude mahavõtmisele ja lõikamisele kulus 2022. aastal ca 18 500 eurot. Vallaruumist likvideeriti ligi 140 ohtlikku puud. 

2022. aastal lõpetati Põldheina parkla ja Randvere tee haljastustööd, mis muutsid Haabneeme keskuse veel kaunimaks ning seda on märgatud Viimsi elanike poolt. Viimsi valla kaunis haljastus pälvis 2022 lõpus aasta keskkonnateo tunnustuse.

Saared, sadamad ja merendus
Oktoobris sai Prangli saar SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kiirabikeskuse poolt uue kiirabisõiduki. Tegemist on Volkswagen Transporteriga, mis on varustatud kaasaegse meditsiinitehnikaga, ning selle soetamine koos ümberehitusega maksis 106 000 eurot. Prangli esmaabi brigaad teenindab aastas ligikaudu 60 väljakutset. 

Augustis teatas Omniva, et sulgeb sügisest üle 70 postiasutuse. Nende hulgas oli ka Prangli saare postkontor, mis nüüd jätkab tööd postipunktina kolmel päeval nädalas. Koostöös Omnivaga paigaldati novembris Prangli saare postiteenuse toetamiseks Leppneeme sadamasse pakiautomaat. Pakiautomaat vähendab ka ümbritsevate külade elanike nii pakkide saatmiseks kui ka saamiseks kuluvat aega ja ressurssi.

Naissaare kogukonna aasta teoks võib nimetada kohalike elanike initsiatiivil Naissaare sadamasse kütusetankla rajamist, mis avati saarel pidulikult 30. septembril. Tegemist on esimese tanklaga saare ajaloos. Tanklat opereerib Alexela AS. Tankla osaks on kaks mahutit, kuhu mahub vastavalt seitse tonni bensiini ja kaheksa tonni diislikütust. Tankla rajamise kogumaksumuseks oli 94 103 eurot, mida Väikesaarte programmist toetas Riigi Tugiteenuste Keskus 79 987,55 euroga, Viimsi vallavalitsus toetas projekti taotleja omaosalust 14 116 euroga.  

Kütuse tarneid hakkab Viimsi vallavalitsus tellima transpordiametilt, kes korraldab selle oma laevadega. Sarnaselt Prangli saare kütuse varustamisega tasub Naissaare tankla kütusevarustamise transpordikulud tulevikus Viimsi vald.

Septembris andis transpordiamet Viimsi vallavalitsusele üle tasuta riigivara võõrandamise korras tööpaadi, millega on võimalik valla teenistujatel täita senisest paremini saartega seotud tööülesandeid. Tegemist on kuuemeetrise alumiiniumist lahtise tööpaadiga, mis on kavas viia järgnevaks navigatsioonihooajaks ekspluatatsiooniseisukorda. 

2023. aastal panustab vald senisest fokuseeritumalt turvalisuse parendamisele. Valla eelarvest toetatakse merepääste- ja päästetööga tegelevate mittetulundusühingute tegevust ja uute ühingute päästevõimekuse arengut. Turvalisuse parendamiseks kehtestas Viimsi vallavolikogu 19. detsembril määruse „Viimsi vallas merepääste- ja päästetööde korraldamise ning turvalisusega seotud tegevuste rahastamise kord“, milles on toodud merepäästetöö, päästetöö ja turvalisusega seotud tegevuste toetuse taotlemine, kasutamine, aruandlus ja järelevalve.

Suurematest sadamatest on Viimsi valla hallata Leppneeme sadam ja Kelnase sadam. Koostöö mõlema sadama üle- või opereerida andmiseks AS-ile Saarte Liinid jätkub. 

Naissaare sadamat haldab AS Saarte Liinid.

Prangli laevaliini teenindab Tuule Liinid OÜ reisiparvlaevaga Wrangö. 2022 aastal teostati 1530 reisi. Võrdluseks 2021. aastal vastavalt 1514 reisi ja 2020. aastal 1496 reisi. Veeti üle 29 000 reisija ning 1730 sõiduki. Kokku olid liinilaeva kulud ligi 600 000 eurot (2021. aastal 515 000 eurot).

Võrreldes möödunud aastaga on kütusehindade tõusu tõttu kasvanud Prangli liini kulud. Käesoleval aastal tõsteti Tuule Liinid OÜ taotluste alusel mitmel korral vedaja reisitasu. Kokku on reistasu viimase kahe aastaga kahekordistunud – 66-lt eurolt 133-le eurole.

Sadamate tegevuse paremaks korraldamiseks koostati töörühm, kes kaardistas murekohad, nende lahendamiseks koostati tegevuskava.  
Töörühma olid kaasatud transpordiamet, Prangli saare elanikud, Tuule liinid OÜ ning Viimsi vallavalitsuse ja vallavolikogu esindajad. Töörühma ettepankutega jätkab vallavalitsus tööd 2023. aastal. 

Naissaare liini teenindas eelnevad kaks aastat OÜ Naissaare Kohvik laevaga KALK ning 7. detsembril Viimsi vallavalitsuse poolt avaldatud hanke põhjal jätkab KALK kuni 2023. aasta lõpuni Naissaare liini teenindamist. KALK võtab pardale kuni 32 ja talvekuudel kuni 22 reisijat ning  sellega on võimalik transportida kaupasid kogukaaluga kuni kolm tonni.

Muutus väikesaare püsielanike kalastuskaartide taotlemine. 2022. aasta alguses jõudis vald väljastada 16 kalastuskaarti väikesaare püsielanikele ning alates 10. maist 2022 said väikesaarte püsielanikud võimaluse soetada endale kalastuskaarte läbi iseteeninduse veebilehel kalaluba.ee. Võimalus avanes tänu keskkonnaameti poolt läbi viidud infosüsteemi uuendusele. Väikesaare elanike algne hirm ja tõrksus uuenduse osas asendus kiirelt rahuloleva tagasisidega, sest süsteem toimib tänapäevaselt harjumuspärase e-poe põhimõttel ja tulenevalt andmete kontrollpäringute automatiseerimisest ei tule oodata kohaliku omavalitsuse vahendust kalastuskaardi soetamisel.

Välireklaam
2022. aastal väljastati 103 reklaamiluba (2021. aastal 120). Reklaamimaksu deklareeriti 49 816 eurot. Võrrelduna 2021. aastaga laekus tulu rohkem. Peamiselt paigaldati kinnisvarareklaami.

Teehoole
2022. aastal täitus valla avalike teede hooldajal TREV-2 Grupp AS-il teine aasta seitsme aasta pikkusest lepinguperioodist. Käimasoleva hooldehankega on Viimsi vald jagatud talveperioodil 16 hooldepiirkonnaks, mille lume- ja libedusetõrjeks on pidevas valmisolekus 24 erineva suuruse ja võimekusega masinat, millele lisandub 8 reservmasinat ja 6 käsibrigaadi. Taliperioodidel pannakse suurt rõhku nii libedusetõrjele kui ka lume lükkamisele. Talihoolde kulud olid kokku 2022. aastal ligi 550 000 eurot. 

Suviste teehoolde tööde raames puhastati regulaarselt teid ja parklaid, taastati üle 10 km teepeenraid, remonditi blow-patch meetodiga teekattes olevaid pragusid üle 250 töötunni, teostati ribapindamist mahus 20 000 m2, hööveldati kruusa- ja freeskattega teid, teostati tolmutõrjet, valmistati pindamiseks ligi 6000 m2 ulatuses ette freespurust kattega teid. Lisaks hooldati veeviimareid, puhastati üle 5 km ulatuses teekraave, remonditi ja paigaldati liikluskorraldusvahendeid, eemaldati teemaadel nähtavust piiravaid puid, oksi, kive ja piirdeaedu, parandati haljastuse kahjustusi ja niideti tee maa-aladel olevaid haljasalasid kogumahuga üle 5 000 000 m2. Lisatöödena rajati freespurukattega ühendustee Ojamäe tee ja Allikmäe tee vahele ning jalgteeühendus Vikerkaare tee ja Vehema tee vahele. Suvised teehoolde kulud olid kokku ligi 590 000 eurot.

2022. aasta jooksul väljastati kokku teede ajutise sulgemise lubasid 55. Teede ajutine sulgemine on loa taotlejale tasuline (v.a juhul, kui tegu pole vallavalituse tellitava tööga) ja aasta jooksul laekus selle eest vallale kokku 2840 eurot maksutulu (2021. aasta laekus 8358 eurot maksutulu). 

Teede ehitus
Valla teede iga-aastast asfaltbetoonkatete lappimist teostati mahus 14 325 m2 ja alukonstruktsioone remonti mahus 500 m2 – tööd teostas AS TREF Nord, tööde maksumus oli ligi 290 576 eurot (2021. aastal oli tööde maksumuseks ligi 231 460 eurot). Võrrelduna 2021 aastaga vähenes maht 4000 m2 võrra.

Teid pindas Tallinna Teede AS. Kahekordse pindamise maht oli 5749 m2 (2021. aastal 15 445 m2), pooleteise kordse meetodiga pindamise maht oli 11 199 m2 (2021. aastal 3135 m2) ja ühekordse pindamise maht oli 9146 m2 (2021. aastal 3135 m2). Tööde kogumaksumuseks 94 549 eurot (2021. aastal 119 412 eurot). 2022. aasta ühe ruutmeetri pindamise maksumuseks oli keskmiselt 3,7 eurot ja uue, tolmuvaba katte said 14 teed või teelõiku. Pindamistööde omanikujärelevalvet teostas Esprii OÜ.

2022. aasta suvel rekonstrueeriti Transpordiameti tellimusel Viimsi Selveri juures asuv Rohuneeme-Randvere riigimaanteede ringristmik. Teedeprojekt OÜ poolt koostatud ja Viaston OÜ poolt ehitatud turboringristmiku eesmärk oli senise liiklusohtliku ringristmiku ohutumaks ümberehitamine, mis hõlmas endas ka tee katendi ja muldkeha remonti. Liiklusohutuse tõstmiseks korrigeeriti ringristmiku geomeetriat ja rajati eraldatud sõiduradadega ringristmik. Ringristmiku ümberehitamisega parandati liiklusohutust ja tõsteti ristmiku läbilaskevõimet. Viimsi vald remontis teekatte ringristmikust kuni Tallinn Viimsi SPA hotellini.

Eelmise aasta juunis lõppesid Viimsi peatänava projekti esimese etapi ehitustööd Randvere ja Põldheina teel. Ehitustööde käigus rajati Heki tee ja Tammepõllu tee vahelisele lõigule kõrghaljastusega eraldussaar, mis eraldab sõiduradasid, Tammepõllu tee ja Randvere tee muudeti foorisüsteemidega reguleeritud ristmikuks, sõidutee kate vahetati välja tugevamat tüüpi asfaltkattega, kergliiklusteed pikendati kultuuri- ja hariduskeskuseni Viimsi Artium, ülekäiguradadele lisati täisnutikad ülekäigurajasüsteemid, Haabneeme kooli parkla muudeti ühesuunaliseks, teevalgustus asendati LED-valgustusega, olemasolev Karulaugu bussiootepaviljon vahetati välja uuemat tüüpi kompleksootekojaga ning Põldheina parkla kõrvale rajati uus Karulaugu bussipeatus. Peatänavale istutati hulganisti kõrghaljastust, põõsaid ja lilli. Olemasolevad Põldheina tee ja Tammepõllu tee ühendati omavahel ning Randvere tee ja Põldheina tee vahele rajati Artiumit, koole ja tulevast spordihalli teenindav roheparkla. Uus parkla mahutab 70 sõiduautot ja 6 bussi. Parkla ümbrusesse rajati istumisalasid, tasakaalurajad, õitsevad kraavid ja tiik ning hulganisti istumisalasid ja lilleilu. Peatänava ja Põldheina tee parkla ehitustöid teostas TREV-2 Grupp AS ning järelevalvet Esprii OÜ, töid korraldas OÜ Viimsi Haldus. Peatänava ja parkla ehitustööde maksumuseks kujunes ligi 2,35 miljonit eurot.

Eelmise suvel lõpetati Metsakasti külas Hansunõmme ringiga piirneval lõigul kergliiklustee ja teeületuskohtade ehitustööd. Kergliiklustee ehitus viidi läbi Viimsi valla ja Transpordiameti koostöös, tööd teostas Nordpont OÜ. Ehitustööde hulka kuulus uue kergliiklustee rajamine Randvere tee serva lõigus Muuga tee ringristmikust kuni Uuesauna teeni, olemasoleva kergliiklustee rekonstrueerimine Randvere tee servas lõigus Muuga tee ringristmikust kuni Hoburaua teeni, uue kergliiklustee rajamine Metsarahva teel lõigus Randvere teest kuni Marjamaa teeni ning valgustatud ülekäiguradade ehitus Randvere teele Karukämbla tee ja Uuesauna tee ristmike juures. Kergliiklustee ja teeületuskohtade ehitustööde maksumuseks kujunes ligikaudu 227 000 eurot, millest Transpordiamet tasus ligikaudu 182 000 eurot ja Viimsi vald ligikaudu 45 000 eurot. 

Teede projektid ja uued teed
Teede projektidest valmis Tammneeme jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt (lõigus Sambla tee kuni Mereääre tee) ning aasta lõpus sõlmiti ehitustööde leping lõigus Sambla teelt kuni Haugi teeni.

Arendajate poolt valmisid Oru tee, Mäekaare tee koos kergliiklusteega, Vikerkaare tee koos kergliiklusteedega, Allikmäe tee koos kergliiklusteega, Tammeõie tee koos kergliiklustee ja terviserajaga, Urva tee, Pähkli tee ja Punga tee koos kergliiklusteedega. 2022. aasta jooksul anti välja 41 tee-ehitusluba (kokku 42 tee ehitamiseks) ning 16 kasutusluba (kokku 27 teele).

Tänavavalgustus
2022. aastal oli tänavavalgustusega seonduvalt kõige olulisem sündmus Viimsi valla tänavavalgustuse renoveerimise kolmanda etapi – LED III projekti tööde lõpetamine. Tegemist oli SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaasrahastusel realiseeritud projektiga, mille käigus paigaldati uusi valgusteid Viimsi ja Haabneeme alevikus, Pringi, Püünsi, Metsakasti ja Randvere külas. Kokku renoveeriti ligi 500 valgustuspunkti. Kõik uued valgustid liideti nutika juhtimissüsteemiga, mis juurutati esimese tänavavalgustuse renoveerimise etapi raames. Töid teostas OÜ Corle. LED III projekti kaasrahastati „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Energiatõhusus” meetme „Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine” tegevuse „Tänavavalgustuse taristu renoveerimine” vahenditest.

Tänavavalgustuse hooldamisel ja remondil on valla lepingupartneriks jätkuvalt AS KH Energia – Konsult, kellega on sõlmitud käidutööde leping perioodiks 2022–2028. Käidutööde lepingu raames vahetati 2022. aastal ülevallaliselt välja täiendavalt 500 vana naatriumvalgustit juhtimisüsteemiga LED-valgustite vastu, mis ühilduvad Philips CityTouch süsteemiga. Valgustite vahetused tehti: Aiandi teel, Lubja teel, Pärnamäe teel, Rohuneeme teel (alates LED III objekti lõpust Rohuneeme tee ja Pääsukese tee ristmikust kuni Kalmistu teeni), Pargi teel (lisaks puudu oleva osa rajamine metallmastide ja maakaabliga, need tööd on pooleli), Randvere teel (lõigul Lubja-Randvere ringristmik – Leppneeme-Randvere ristmik ja Randvere – Põldpüü ristmiku kuni Randvere tee raudteeülesõit Liilia teeni Tallinna linnas).

Lisaks on käidutööde lepingu raames 2022. aastal tellitud tänavavalgustuse projekteerimis- ja ehitustööd järgnevates asukohtades: Kurvi tee (4 valgustuspunkti), Metsasihi tee (5 punkti), Randoja tee (5 punkti), Lepakännu tee (2 punkti), Ehala tee (5 punkti), Metsa tee (3 punkti), Sepamäe tee (10 punkti), Tammeranna tee (10 punkti), Prangli saar (7 punkti) ning Rohuneeme tee (lõigul Randvere tee kuni Sõpruse tee kokku 8 valgustuspunkti). Tööd lõpetatakse 2023 aasta kevadel. Randoja ja Kurvi teel tuleb lahendada tehnilised takistused, mis on tingitud teiste tehnovõrkude kaitsevöönditest.

Viimsi vallas on 31.12.2022 seisuga 6583 tänavavalgustuspunkti, nendest LED-valgusteid 4145 (ehk 63% kogu valgustite arvust), naatrium ja metallhaliid valgusteid 2346 ja elavhõbe valgusteid 92 tükki. Jätkub järkjärguline üleminek Na-valgustitelt oluliselt energiasäästlikematele LED-valgustitele, arvestades elektrihindade jätkuvat tõusu on LED-valgustitele üleminek muutumas üha aktuaalsemaks, tasuvamaks. Lisaks alustati teevalgustuse arengukava uuendamisega.

Liiklus ja transport
Möödunud aastal alustati viisaka viimsilase kampaaniaga, millega jätkatakse sel aastal suunamaks tähelepanu eeskujulikule liiklemisele ja viisakale liikluskultuurile. Randvere tee äärde Artiumi lähedusse paigaldati Viimsi esimesed elektroonilised parkla täituvust näitavad liiklusmärgid (eelteavitussüsteem), liiklusmärgid annavad juhile infot Põldheina parklas olevata vabade parkimiskohtade kohta. Tagamaks andmetele ja analüüsidele tuginevate otsuste tegemine liikluse ja teede valdkonnas toimus valla erinevatel teelõikudel liiklussageduse regulaarne mõõtmine (üle loendused toimuvad iga nelja aasta järel). Loenduse andmete põhjal valmib selle  aasta alguseks analüüs, mida kasutatakse edaspidiste tegevuste planeerimiseks liikluse ja teede valdkonnas. Tulemused saavad avalikuks VAAL infosüsteemis. Alates möödunud aasta novembrist katsetab Viimsi vallavalitsus Haabneeme alevikus kloriidivabasid katselõike, sealjuures tee seisunditasemeid alandamata. Teelõigud, kus ei kasutata teehoolduses kloriide on tähistatud spetsiaalsete liiklusmärkidega. Esmane tagasiside elanikel ja liiklejatelt on olnud positiivne.

Erinevaid liikluskorraldusvahendeid sh liiklusmärke, viitasid, liikluspeegleid jmt telliti ligikaudu 22 000 euro eest. Teekatete joonimis- ja märgistustöid teostas lepingupartner OÜ Naami-V mahus ligi 2240 m2, maksumusega 15 527 eurot. 

Aasta jooksul väljastati 102 veoauto keelualasse sisenemise või erivedude teostamise luba. Taksondusega seotud lubade menetlusi oli 40 sh väljastati 28 teenindajakaarti ja 11 sõidukikaarti.

Ühistransport 
Ühistranspordi osas toimus möödunud aastal suur arenguhüpe, kui 5. jaanuaril sõlmisid MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus ja AS Hansabuss uue Viimsi valla siseliinide avaliku teenindamise lepingu. Augustis saabusid vallasiseseid bussiliine teenindama 15 uut Iveco Crossway madalapõhjalist gaasibussi. Novembris loodi koostöös AS-iga Ridango valla siseliinide bussides kontaktivabade pangakaartidega maksmise võimalus, mis lihtsustab oluliselt ühistranspordi eest tasumist.

Vallaliinid sõitsid lõppenud aastal kokku ca 710 000 kilomeetrit. Kokku tehti valla siseliinide aasta jooksul ligikaudu 203 350 sõitu, mida on 22% rohkem võrreldes 2021. aastaga.

Enim kasutajaid oli liinil V5, mida kasutati ligikaudu 55 000 korda. Liiniga V2 sõideti 45 000 korda. Valla liinivõrgu kulu oli lõppenud aastal ligikaudu 1,4 miljonit eurot.

Lisaks valla sisestele bussiliinide toimivad Viimsis ka Harju maakonna avalikud bussiliinid nr 114, 115 ja 174. Neid liine riigi poolt rahastatud liine korraldab MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus ja teenindab AS SEBE. Eelpoolnimetatud maakonnaliinid sõitsid eelmisel aastal kokku üle 630 000 liinikilomeetri.

Maakonnaliinide kasutus näitab tugevat kasvu, kui möödunud aastal tõusis sisenemiste arv pea veerandi võrra, 443 tuhande sõiduni. Liiniga 114 sõideti üle 256 000 korra, liiniga 174 tehti üle 125 000 sõidu ja liiniga 115 ligikaudu 62 000 sõitu.

Tallinna koolides käivatele Viimsi ja Pirita õpilastele mugavama ühistransporditeenuse pakkumiseks toimivad juba 2007. aastast kaks koolibussiliini. Lõppenud aasta oktoobri alguses toimunud nädalase loenduse jooksul kasutas Viimsi keskus – Balti jaam koolibussi päevas keskmiselt 25 sõitjat ja Tammneeme – Balti jaam koolibussi keskmiselt 22 õpilast. Koolibusside kulud olid 2022. aastal 17 500 eurot.

Tallinna ühtse piletisüsteemi piiriüleste bussiliinide nr 1, 38 ja 49 eest tasus Viimsi vald Tallinna linnale dotatsiooni kokku ca 85 000 eurot.

Järjest ehitatakse ohutumaks nn postipeatusi. Lõppenud aastal rajati teelaienduste, bussitasku ja ootekojaga peatused Kivimäe, Väljaotsa ja Pällu. Uued bussiootepaviljonid paigaldati kümnesse postipeatusesse. Tänu Randvere tee ja Rohuneeme tee ringristmiku ümberehitusele oli võimalik möödunud aastal rajada ka Rohuneeme suunaline Poepeatus, mida elanikud olid juba aastaid oodanud ja soovinud.  

Turvalisus
Turvalisuse valdkond koosneb politsei, valve ja pääste tegevustest. Politsei tegevusalast toetati piirkonnapolitsei ruumide majanduskulusid, abipolitseinike koolitustegevust ja ennetustööd. 2022. aastal teostati piirkonnapolitsei ruumide kapitaalremont, kuna ruumidesse lisandus kolmanda piirkonnapolitseiniku töökoht.

Turvalisuse valdkonnas jätkus koostöö senise lepingupartneriga G4S Eesti AS, ettevõte hooldas Viimsi valla valvekaameraid ja automaatse numbrituvastussüsteemi kaameraid, samuti osutas ülevallaliselt patrullteenust. Täiendavalt paigaldati juurde valveseadmeid ja kaameraid, töö jätkub ka 2023. aastal. 2022 aastal kulus automaatse numbrituvastussüsteemi ning valvekaamerate hooldus ja halduskuludeks ligi 24 000 eurot (2021. aastal 20 000 eurot) ja G4S patrullteenuse kulusid ligi 7 800 eurot. 

Viimsi valla kaamerate teemalehel kaamerad.viimsivald.ee on avalikult vaatamiseks 21 kaamerat. Antud kaamerad annavad väga hea ülevaate Viimsi valla avalikus ruumis toimuvast ning samuti ülevaate teede seisust üle valla. Lisaks valla kaameratele on 26 kaamerat, mis edastavad pilti politsei- ja piirivalveameti süsteemi, et tagada Viimsi vallas ohutum ja turvalisem keskkond.

Kaevetööd
2022. aastal väljastati 71 kaeveluba ja neist pikendati 5 (2021. aastal 103 kaeveluba ja neist pikendati 18). Avariikaevetöid registreeriti 34 korral (2021. aastal 35 korral), avariikaevetööd on tööd, mille tegemise vajadus tekib ootamatult ja mis on kiirelt vaja teostada teenuse taastamiseks.

Enim kaevetööde lubasid on aasta jooksul väljastatud elektritöid teostavale ettevõttele AS Elektritsentrum (11 luba), teiste loataotlejate aastane lubade maht oli alla viie loa.

Enim avariikaevetöid on aasta jooksul teostanud valla vee-ettevõte AS Viimsi Vesi (20 taotlust), järgnevad elektrivarustuse tõrgeteta toimimise tagamiseks vajalikke hooldustöid tegev AS Elektritsentrum (7 taotlust) ning tänavavalgustustööde valdkonna eest vastutav AS KH Energia-Konsult (3 taotlust) ja kaugkütte teenust korraldav Adven Eesti AS (samuti 3 taotlust), teiste taotlejate avariikaevetööde arv piirdub üksikute töödega.

Ulatuslikumad kaevetööd olid seotud LED-tänavavalgustustöödega, kuid tegevust jagus ka seonduvalt vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamisega, sademeveesüsteemide ja -äravoolude täiendamise, uuendamise ja rajamisega ning mitmesuguste muude taristuküsimuste lahendamisega seonduvas.
Kogu kaevetööde menetlus toimub läbi infosüsteemi OPIS. Dokumentide kontroll ja loa andmine, paikvaatlus, järelevalve, ja taastamiste kontroll tõid ühtekokku üle poole tuhande kaevetööalase toimingu.

Sademevesi
2022. aastal oli sademevee valdkonnas rõhk taristu objektide rajamisel ja käimasolevate Euroopa Liidu projektide lõpetamisel ning uute alustamisel ja kirjutamisel. Eelmisel aastal rekonstrueeriti Püünsis Järve tee piirkonna sademevee eesvool Viikjärve. Antud tööde tulemusel ei tohiks enam Järve tee sademeveesüsteemis esineda üleujutusi ning töö raames likvideeriti ka ajalooline valeühendus kus sademevesi oli üleujutuste vältimiseks juhitud reoveekanalisatsiooni. 2022. aastal alustati ka Rummu tee sademeveekanalisatsiooni rekonstrueerimisega, eelmisel aastal teostati torutööde ehitustööd ning taastamistööd teostatakse käesoleval aastal. Rummu tee sademeveekanalisatsiooni toru rekonstrueerimise tulemusel laheneb piirkonna sademeveeprobleem, mis tulenes sellest, et sademevee valgala suurenemisel muutus vee vooluhulk intensiivsete vihmade perioodil suuremaks kui oli amortiseerunud toru läbilaskevõime. Uue Rummu tee sademeveekanalisatsiooni toru läbilaskevõime on mitu korda suurem ning rekonstrueeritud toru loob eelduse Rummu teega külgnevatele kinnistutele paremaks sademevee ärajuhtimiseks. Möödunud aastal projekteeriti ka Püünsi staadioni sademevee eesvool ning loodetavasti saavad kõnealused tööd 2023. aasta esimeses kvartalis valmis. Lisaks projekteeriti ka sademevee eesvool Lubja külas Ringi ja Kangru tee piirkonnale, mis rahaliste vahendite korral ehitatakse tulevikus välja.

Välisprojektid
2022. aastal rajati Interreg CleanStormWater projekti raames Haabneeme alevikku sademevee puhastus- ning vee kvaliteedi reaalajas seire süsteem. Kuivõrd sademevee puhastussüsteemi efektiivsuse kohta on vara kirjutada, on reaalajas sademevee kvaliteedi seiresüsteem juba näidanud, et kahjuks juhitakse Haabneemes sademevette reovett. LIFE UrbanStorm projekti tegevusi asuti lõpetama, alustati LATEST adapt projekti tegevustega.

2022. aasta sügisel esitas ehitus- ja kommunaalosakond erinevatesse Euroopa Liidu struktuurfondide meetmetesse kolm projektitaotlust (Aurora, NBS-Europe), mille kombineeritud Viimsi valla eelarve ületas napilt kolme miljonit eurot. Tähelepanuväärne on esitatud taotluste puhul ka asjaolu, et kaks taotlust esitati Horizoni meetmesse, kus puudub taotleja omafinantseeringu kohustus. Valdav enamik sademevee alastest projektidest keskendub Haabneeme alevikus asuva Randvere tee piirkonda, kus rakendatakse erinevaid looduspõhiseid ja tarku lahendusi. Juba käimasolevate ja taotluses olevate projektidega plaanib Viimsi vallavalitsus tulevikus aina suuremas koguses sademevett koguda kokku ja kasutada ära linnalises keskkonnas – seeläbi hoiame kokku ja säästame Viimsi poolsaare piiratud veeressursi.

Soojamajandus ja gaas
Seoses suurenenud gaasihindadega ja tarnekindluse tagamisega gaasi katkemisel on Adven Eesti AS paigaldanud ajutised kütteõli mahutid Haabneeme ja Viimsi katlamajade juurde. Suuremaid trassitöid 2022. aastal ei teostatud. Ettevalmistamisel on Sõpruse tee katlamajast uue magistraalsoojustrassi projekteerimine Viimsi spaa ja lähipiirkonna tarbijateni. Samuti on ettevalmistamisel Viimsi aleviku gaasikatlamaja ümberprojekteerimine hakkepuidukatlamaja jaoks, luues läbi alternatiivide täiendavat teenuskindlust.

Alates 1. oktoobrist on Viimsis kaugkütteteenuse piirhind 122,86 eurot/MWh (käibemaksuta 102,38 €/MWh), mis on oluliselt odavam kui paljudes Eesti piirkondades. Haabneeme ja Viimsi kaugküttevõrgus toodetakse 110 hoonele keskmiselt 33 000 megavatt-tundi soojusenergiat aastas.  

Elektri- ja gaasihinna olulise tõusu tõttu on uute elamute rajamisel elanike huvi kasutada kütteks maagaasi 2022. aastal sisuliselt täielikult puudunud. Uusi gaasitrasse ja majaühendusi ehitati 2022. aastal vaid kolmele objektile pikkuses vaid 0,3 km. 

Haabneeme alevikus sai Alexela Oil AS kasutusloa ja käivitati CNG (surumaagaasi) tankla, et võimaldada Viimsi vallas tankida maagaasiga töötavaid sõidukeid.

Vesi ja kanalisatsioon
Antud aasta suurimaks tööks oli AS Viimsi Vesi reovepuhastusjaama vastuvõtu- ja jaotuskambri rekonstrueerimistööd. Töö tegi keeruliseks asjaolu, et samal ajal pidi puhasti ka kogu aeg katkematult töös olema. Töid teostati neljas etapis: esimeses etapis paigaldati reoveepuhastusjaama sissetulevatele survetorudele möödaviigu jaoks siibrid. Teises etapis paigaldati möödaviigu torustik. Kolmandas etapis rekonstrueeriti betoonist mahutid ja viimases etapis taastati rekonstrueerimistööde eelne seis.

Allikmäe tee ehitusega rajati ca 1,2 km uut veetorustikku, mis tagab suurema varustuskindluse kogu valla veesüsteemile kuid esmajärjekorras Äigrumäe ja Laiaküla küladele.

Alustati ka teise Tallinna veeühenduse ehitustöödega, Pärnamäe teed pidi kuni Viimsi raudtee ülesõiduni. Tööd peaks kestma 2023. aasta kevadeni ja antud ehitustööde käigus rajatakse ca 3 km veetorustiku koos veemõõdusõlmedega. Käimas on ka uue ÜVK arengukava koostamine, mis peaks vastu võetama suve alguseks. Pranglil puuriti kaks uut puurauku, eesmärgiga parandada vee kvaliteeti ja kättesaadavust. Vaatamata esialgsetele tagasilöökidele (vee kvaliteet, vee kogused) otsib AS Viimsi Vesi uusi lahendusi. Seoses elektrienergia olulise kallinemisega tuli vee-ettevõttel üle vaadata veeteenuste hinnad. Konkurentsiametiga kooskõlastatud uued teenusehinnad hakkasid kehtima 1. jaanuaril 2023.

Tehnovõrkude ehitus
2022. aastal ehitati ja on ehitamisel (saanud ehitusloa) Viimsi valla üldkasutatavatel teedel  kokku 26 km tehnovõrke, sh veetorustikke 4,9 km, kanalisatsioonitorustikke 4,7 km, sademevee- ja drenaaži torustikke 5,1 km, tänavavalgustuse elektriliine 4,3 km, elektriliine 4,4 km, sideliine 2,6 km ja gaasitrasse 0,2 km.

Lisaks eeltoodule on menetletud ehitus- ja kasutuslubasid erakinnistutele ehitatavate elamute jm vee- ja kanalisatsioonitorustike, sademevee- ja drenaažitorustike, elektri- ja sidevarustuse ning gaasivarustuse rajatiste ehitamiseks kokku umbes 282 objektil.

Ehituslubade menetlus
2022. aastal esitasid riiklik ehitisregister ja selle uuendamisest tingitud tõrked ligi pool aastat suuri väljakutseid nii ametnikele kui ka taotlejatele. Võrreldes 2021. aastaga on 2022. aastal vallavalitsusele esitatud esmaste taotluste – nii ehitusloa kui ka ehitusteatiste – arv kasvanud. 2022. aastal esitati kokku 747 (2021. aastal 706) uut taotlust, millest 561 (2021. aastal 399) taotluse menetlust alustati ja 186 (2021. aastal 307) taotlust tagastati menetlusse võtmata. Paraku ei ole vähenenud korduvläbivaatuste, st menetluses olevate taotluste korduvläbivaatuste arv. Kokku tegeleti 1763 (2021. aastal 1747) menetlusega (sisaldab korduvaid menetlusi, st tagastamist parandamiseks ja parandatud taotluste uuesti esitamist).

Kuigi üldine taotluste üldarv on kasvanud, siis sellel aastal on väljastatud ehituslubade ja vormistatud ehitusteatiste arv vähenenud. Kokku väljastati 2022. aastal ehituslubasid 211 (2021. aastal 342)ja vormistati ehitusteatisi 636 (2021. aastal 842) objektile.

Muuhulgas tehti erinevatel põhjustel ehituslubade kehtetuks tunnistamise otsuseid 22 objekti puhul.

Ehitisregistrisse on kantud 7 kinnistule seatud sundvalduse otsused. Üheks töövaldkonnaks on ka korteriomandite seadmiseks hoonejaotusplaanide kinnitamine – 2022. aastal kinnitati 9 hoone plaanid. 2022. aastal kaasati menetlustesse kokku 3073 füüsilist ja juriidilist isikut (2021. aastal 1 865). Saartele (Naissaar ja Prangli) rajati mitmeid uusi tarbevee puurkaeve. Uusi menetlusi puurkaevudele oli 4.

Energeetika
Seoses üldise gaasi ja elektrienergia kallinemisega aktiveerus 2022. aastal taastuvallikatest elektri ja soojuse tootmise lahenduste projekteerimine. Nii  menetleti soojuspuurauke 41 objektile, kokku 203 puurauku (sügavusega 90 kuni 120 m), kokku installeeritava võimsusega – 0,6 mW. Õhk-vesi soojuspumpade objekte oli eraldi menetlustena 36 (võimsus ligikaudselt 10 kuni 15 kW/seade), koguvõimsusega  0,5 mW.  Lisaks enamuse uute elamute ehitusprojektide koosseisus küttelahendustena õhk-vesi soojuspumbad või maakütte soojuspumbad. 

2022. aastal on massiliselt alustatud väikeste (ühe elamuüksuse tarbeks) päikeseelektrijaamade projekteerimisega. Neist enamus on päikesepaneelide paigaldamine elamute katustele ja mõned omal kinnistul maapinnal. Senini on neid taotlusi olnud 181 objektile, installeeritava võimsusega 2,3 mW. 
Naissaarele on antud mõned ehitusload väikeste (ühe majapidamise tarbeks) elektritootmise tuulikute rajamiseks. Töös on projekteerimistingimused ühe suurema elektritootmise tuuliku (0,9 mW) projekteerimiseks Kräsuli saarele. Ettevalmistamisel on ka mõne suurema päikesepargi rajamine eramaadele. Kokku on 2022. aastal väljastatud lubasid taastuvenergia lahendustele 3,4 mW.

Projekteerimistingimused
2022. aastal suurenes oluliselt selliste projekteerimistingimuste taotluste arv, kus sooviti detailplaneeringu olemasolul planeeringuga määratud hoonestustingimusi muuta. Tihti kaasneb sellega detailplaneeringu osaline või täielik kehtetuks tunnistamine, mida menetleb planeerimisosakond. Samuti on olnud menetluses mitmeid objekte, kus soovitakse detailplaneeringut algatamata projekteerimistingimustega ehitusõigust seada. Seadused annavad selleks aga väga piiratud võimalused ja nii on tulnud mõnel juhul pärast pikka ja vaevalist PT menetlust ikkagi detailplaneeringuga alustada. 

Projekteerimistingimuste taotlusi on 2022. aastal laekunud 113. Nendest tehnovõrkude ja rajatiste puhul 21. Erinevatel põhjustel on tehnovõrkude osas taotlusi tagastatud (PT väljastamisest keeldutud) 4 juhul, seni on veel töös 2 objekti. Mahuliste objektide puhul on taotlusi 90, millest tagastatud (PT väljastamisest keeldutud) 17 juhul, seni on veel menetluses 29 taotlust.

Riigilõivude laekumine
Ehitusvaldkonna tegevustest laekus seisuga 31.12.2022 

• ehituslubade menetlemise eest 51 545 eurot (2021. aastal 75 005 eurot); 
• projekteerimistingimuste menetlemise eest: 2775 eurot (2021. aastal 2600 eurot).

VAAL-keskkond
Aastatepikkuse meeskonnatöö tulemusena võeti sügisel kasutusele infosüsteem VAAL. Algselt KOV-GIS projektina alguse saanud arendustöö päädis 151 erinevat andmekihti ja 21 erinevat aruannet-päringut pakkuva süsteemiga. 2022. aastal tasuti VAAL arendustööde põhiosa ja tehti täiendavaid arendustöid, kokku maksumusega ligikaudu 365 000 eurot. Infosüsteemi arendamist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest. Ka praegusel ajal jätkuvad süsteemi täiendasud infoga ja erinevate funktsioonidega.

Hea teada

• 22% kasvas viimsilaste siseliinidega sõit võrrelduna 2021. aastaga 
• 63% Viimsi valla valgustitest on LED-valgustus
• 75% bussipeatustest on ootekodadega
• 3 miljoni euro kogumahuga esitasime välisprojektide taotlusi
• 90% valla teedest on valgustatud
• 11 000 või enam taime sai istutatud, et valda kaunistada ja rohestada
• 98% valla mandriosa kohalikest teedest on tänaseks kattega

ehitus- ja kommunaalosakonna meeskond