Gümnasist, kes otsib põnevaid väljakutseid
Tallinna Linnamuuseum kutsus konkursil “Retk käbi keskaegse Tallinna” õpilasi looma keskajaainelise seiklusmängu stsenaariumi. Konkursil võitis kolmanda koha Viimsi gümnaasiumi abiturient Hanna-Maria Johanson, keda juhendas Viimsi gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetaja Kristiina Noormets.
Hanna-Maria Johanson on Viimsi gümnaasiumi 12. klassi õpilane. Suure osa oma vabast ajast veedab ta vabatahtliku tööd tehes, aga olulist rolli on mänginud ka erinevad konkursid, kust kutsutakse osalema kas kooli kaudu või mida ta on ise interneti avarustest leidnud.
Üks sellistest konkurssidest, mille ta iseseisvalt leidis ja millega ka iseseisvalt tegeles, oli Tallinna Linnamuuseumi poolt korraldatud konkurss nimega "Retk läbi keskaegse Tallinna", kus muuseum kutsus gümnasiste välja mõtlema keskaja stiilis seiklusmängu. Parima stsenaariumiga tõsimäng viiakse ellu koostöös Roadgames meeskonna ja Tallinna Õpetajate Majaga. Konkurssi žürii kooseisu kuulusid Margus Paju, Tiina Kala, Kristi Paatsi ja Küllike Tint.
„Kõige raskem oli muidugi algus, sest välja pidi mõtlema seiklusmängu peategelase ja mängu ülesehituse. Kui olin peategelase valinud, kelleks sai Vana Toomas, tuli hakata mõtlema punktidele, mida mängija läbida võiks ja nii mängu tasapisi valmima hakkaski,“ meenutas Hanna-Maria. Lisaks oli üsna keeruline erinevat tüüpi mõistatuste ja ülesannete välja mõtlemine. „Oma töös kasutasin anagramme, mõistatusi ning pilte. Nende väljamõtlemine nõudis omajagu loovust, sest ma soovisin, et mäng ei oleks üksluine ja igav,“ lisas ta.
Mängu sisu idee tuli neiul etteantud teema taustainformatsiooni otsides ning lõpuks jõudis ta Tallinna vanalinna ajaloos suurt rolli mängiva Vana Toomani, kellest sai alguse kogu Hanna Maria mängu sisu ja ülesehitus. „Oma mängus kasutasin ära ka Vana Toomase legendi. Minu mängus oli legend ja osa sissejuhatusest kirja pandud järgnevalt: “Tere, lugupeetud mängija! Mina olen Vana Toomas ja minu kohta on legend, mille on siia kirja pannud mu väga lähedane sõber apteeker Melchior. Legend kõlab järgnevalt: Vana Toomas on Eesti pealinna Tallinna (Revali) üks sümboleid ja valvureid. Tuulelipp, vana sõdalase kuju Vana Toomas, pandi 1530. aastal Tallinna Raekoja tornikiivri otsa. Legendi järgi oli tuulelipu modelliks maalt pärit talupoja poiss, kes paistis silma kevadistel võistlustel, mille korraldasid Tallinna jõukad kodanikud. Võistlusel tuli tulistada varda otsa maalitud puupapagoi ambpolte. Kuna Toomas ei saanud oma madala staatuse tõttu auhinda, sai ta eluaegse linnavahi ametikoha. Kohaliku legendi järgi andis Toomas kogu oma elu lastele raeväljakul kommi. Kui ta suri, küsisid lapsed pidevalt, kus on Vana Toomas, mis tõi kaasa ebamugavaid vastuseid surma olemuse kohta. Kui tuulelipp linnaväljaku kohale püstitati, rääkisid vanemad lastele, et Vana Toomas jälgib nende käitumist ja jätsid hea käitumise eest nende padja alla kommi. Vase sisse jäädvustatud Toomas jätkab endiselt Tallinna ja selle linnakodanike valvamist.”
Konkurss pakkus väljakutseid
Hanna-Maria leiab, et konkurss õpetas talle erinevatest allikatest info otsimise oskust ja mõistmist, milline allikas on kõige tõesema infoga. See on oluline, et töösse ei läheks ühtegi valet fakti. „Kindlasti andis mulle konkursil osalemine veel mõistmise, et mulle meeldib sellistes konkurssides osaleda ja endale väljakutseid esitleda, eriti, kui need kannavad vilja,“ mõtiskles neiu. Et töö õigel ajal valmis saaks, tuli osata ka oma aega täpselt planeerida. Nii jäi piisavalt aega ka juhendajal töö üle vaadata ning ka Hanna-Mariale endale, et vajadusel veel viimased täpsustused töösse sisse viia.
Neiu usub, et konkursitel osalemine on igati arendav ning mida rohkematelt osa võtta seda erinevad oskusi see osaleja juures ka arendab. „Muidugi ei tasu ennast konkurssidega üle koormata, sest muidu ei pruugi sa suuta anda igale võistlustööle võrdselt rõhku, mis võib mõjuda lõpptulemusele kahjulikult,“ jagas Hanna-Maria soovitusi. Ta tõdeb, et kõige olulisem ei ole võit, sest osalemine võib olla kasuks ka tulevikus, näiteks ülikooli sisse astumisel, kuid võita on ikka tore.
Neiu teab, et osaleb ka tulevikus nii paljudel konkurssidel, kui võimalik ning oluline roll jääb ka vabatahtlikul tööle. „Alles hiljuti alustasin Tallinna Linnamuuseumis vabatahtliku tööd, kus saab ajaloo suunaga edasi tegeleda, aga kunagi ei tea, mida tulevik täpselt toob, sest nagu ütles Eesti neljas president: “Meie homne on meie endi teha.”."
KOMMENTAAR: Hanna-Maria sai asuda mineviku uurija rolli
Kristiina Noormets: Õpetajana olen alati valmis ärgitama noori erinevatest konkurssidest, võistlustest ja olümpiaadidest osa võtma. See annab võimaluse oma teadmised ja oskused proovile panna ning alati kaasneb väljakutse vastuvõtmisega uue info omandamine ning enese mugavustsoonist välja toomine.
Initsiatiiv osaleda mängustsenaariumi konkursil „Retk läbi keskaegse Tallinna“ tuli Hanna-Marialt endalt. Tema panus töösse on sedavõrd suurem, et teised osalejad olid koondunud meeskondadesse, kuid Hanna-Maria võttis mängustsenaariumi väljatöötamise töö ette individuaalselt. Hanna-Maria sai asuda mineviku uurija rolli ning tänu tema tööle saavad mängus osalejad olla ajaloos osalejad. Õpetajana tegi mulle rõõmu, et Hanna-Maria oli oma töösse kaasanud anagrammid, mida oleme tundides õppemeetodina kasutanud.
Tartu rahu aastapäeva puhul korraldas välisministeerium loomekonkursi teemal „Kuidas Venemaa sõda Ukrainas mind mõjutab?“, kus osalesid ka meie õppijad ning eripreemia pälvis abiturient Iko Marten Kiisleri töö.
25. märtsil möödub 74 aastat meie rahvast raputanud traagilisest märtsiküüditamisest. Eesti Mälu Instituut ja ajaleht Postimees kuulutasid välja märtsiküüditamise mälestuspäevale pühendatud kirjutamisvõistluse “Kiri küüditatule”, kust on oodatud osa võtma ka meie noored.
Lisaks kuulutati taaskord välja riigivanem August Rei essee- ja loomekonkurss, kus eelmisel aastal saavutas I koha meie IV lennu vilistlane Elisa Tamm ja seega on meil sel aastal tiitel kaitsta. Lisaks on alates novembrist üheksa meie noort pikemal teekonnal, mille tulemusena valmivad märtsi keskpaigaks õppematerjalid holokausti ajaloo teemadel.
FOTO: Vasakult: Tallinna Linnamuuseumi direktor Heli Nurger, III koha omanik Hanna-Maria Johanson, õpetaja Kristiina Noormets, konkursi korraldaja Küllike Tint. Foto: Meeli Küttim, Tallinna Linnamuuseum
Jane Saks
Viimsi Teataja toimetaja