Haabneeme kooli koorid valmistuvad XIII noorte laulupeoks

Laulupidude traditsioon ja Eesti kuuluvad omavahel kindlalt kokku nagu meri ja tuul või noorus ja armastus. Ja seda juba väga pikka aega.

XIII noorte laulupidu „Püha on maa“ on sarnaselt paljude teiste Eestimaa laste ja noortega pikisilmi oodanud ka Haabneeme koolis õppivad laululapsed. Ja nüüd ta siis lõpuks ikkagi tuleb, hoolimata tänaseks seljataha jäetud taudidest ja takistustest, skeptikute ja kahtlejate kiuste.

Haabneeme kooli võiks tegelikult vabalt ka laulukooliks nimetada, kuna koolis tegutsevad juba üsna pika ajalooga kolm koori. Ühehäälne mudilaskoor, mis asutati 2019. aastal ja kus laulavad eranditult kõik 1. ja 2. klassi õpilased – kokku 98 last, keda koorilauljateele juhatavad õpetajad Aarne Saluveer ja Hille Savi. Siis veel mudilaskoor, mis on sündinud 2014. aastal ja kus laulavad 2.–4. klassi lapsed, keda on kokku 37. Ning lastekoor, mis loodi aasta hiljem ja kus osaleb praegu 27 lauljat 5.–8. klassidest. Nii mudilas- kui ka lastekoori juhendajateks on õpetajad Aarne Saluveer, Hille Savi ja Marika Petti. 

Haabneeme kooli suuremate laste mudilaskooril on seljataga juba kahe laulupeo kogemus: 2017. ja 2019. aastast, neist viimasel, juubelilaulupeol osales ka lastekoor.

Ettevalmistus laulupeo repertuaari omandamiseks algas kohe käimasoleva õppeaasta alguses. Lisaks iganädalastele kooriproovidele ollakse kooride kõlapilti lihvinud ka mitmes laululaagris, sealhulgas on koos tehtud proove ka Saku, Viimsi, Randvere ja Püünsi koolide kooridega.

Lastekoori esimene eelproov-ettelaulmine toimus 20. jaanuaril Viimsi koolis ning II eelproov-ettelaulmine ootab ees 23. märtsil. Pärast esimest ettelaulmist sai meie lastekoor suurepärase tagasiside osaliseks: taseme hindajad tõdesid, et tegemist on võimeka kooriga, keda on rõõm ja meeldiv kuulata. Mudilaskoore ootab 31. märtsil samuti ees ettelaulmine.

Õpilased kiidavad repertuaari
Repertuaariga on noored koorilauljad väga rahul. Oma sellekohaseid mõtteid jagasid 1. klassi õpilased Nora, Lee, Martten, Otto, Hailey ja Ewert. Üsna üksmeelselt hinnati lemmiklooks „Sokk ja kummik“, kuna sellel on ägedad sõnad ning laul ise on üldiselt lõbus, aga natuke kurb ka. Ottole meeldivad eriti selle laulu kõrged noodid, mille esitamist ta väga naudib. Ka 2b klass hääletas oma lemmikuks laulu „Sokk ja kummik“. Raskusi laululastel laulude omandamisega üldiselt pole, või kui natuke on, siis „Kodulauluga“, mille teise salmi sõnad ei taha millegipärast hästi meelde jääda. Ewerti jaoks on aga kõik laulud lemmikud, kuna talle lihtsalt meeldib väga laulda. Rasked on pisut ainult Eesti hümni sõnad. Aga see on ka mõistetav.

Lastekoori lauljad Karolin, Adele, Brita, Laura-Lisett, Maria, Mia, Melissa, Loona ja Katarina nimetasid eelkõige lemmikuna, aga ka suhteliselt raskena laulu „Sata, sata“, aga hinge läheb oma võimsusega ka „Tõeline jõud“ ning “Elu on voolamine“, mille meloodia ning sõnade kooskõla lauljadki emotsionaalseks võlub. Pisut keeruliseks hinnatakse a cappella lauldavaid teoseid, aga õnneks on veel aega nendegi kõla puhtakstuunimiseks. 

Pidu ootavad kõik väga – kes rongkäigu, kes laulukaare all saadava tohutu rahvahulga ees esinemiskogemuse, kes lihtsalt koosmusitseerimisest saadava imelise elamuse tõttu.

Muidugi on, eelkõige just rongkäigu tõttu, lisaks muusikalisele ettevalmistusele väga oluline ka kooride väline kuvand. Kuigi Haabneeme kooli kooridel veel laulupeorõivaid ei ole, siis plaanitakse need teha igal juhul oma kooli värvides, milleks on oranž ja must.

Koorid ja tantsurühmad ei teki koolides iseenesest ega tavaliselt ilmselt ka mitte vaid laste initsiatiivil. Selleks, et üks kollektiiv suudaks olla kooli väärikaks esindajaks ning panustada kooli heasse mainesse, läheb vaja tohutul hulgal imepäraste juhendajate/õpetajate töötunde ja entusiasmi. Haabneeme koolil on taoliste õpetajatega väga vedanud. Lisaks on meie kooli õpetajateks lausa kaks oma ala korüfeed, kes suvisel peol liigijuhtidena „tulle lähevad“: Aarne Saluveer neidudekooride ees ning Maido Saar C-noorte segarühmade etteastete pealavastajana. Kahju vaid, et Haabneeme kooli 1.–3. klassi tantsurühm, mida juhendavad Maido Saar ja Kairi Lehtpuu seekordsele peole pürgimisest peavad loobuma ja seda seetõttu, et tüdrukutele ei jagu partneriteks tantsuhuvilisi poisse. Ehk suvine pidu inspireerib järgmiseks peoks treeningutele ka noori mehehakatisi.

Aga armastatud koorijuht ja muusikaõpetaja Aarne Saluveer soostus meelsasti jagama oma mõtteid koorilaulust, laulupeost kui isamaalisuse kasvatajast ja laste muusikaharidusest. „Kooris laulmine on kõige mitmekülgsemalt lapse arengut toetav tegevus,” tõdeb Aarne Saluveer sissejuhatuseks ja jätkab oma mõtisklust: „Erinevalt paljudest teistest huvitegevustest pole see lihtsalt meelelahutus või vaba aja veetmise vorm, vaid vaimse arengu fenomenaalne väljendus meie kultuuriruumis, mille kõrgeim väljendus on laulupidu. 

Võib üsna kindlalt väita, et ilma selle kultuurilis-sotsiaalse suursündmuseta poleks üsna individualistliku olemusega ja aastasadu alla surutud väikerahvas suutnud saavutada rahvuslikule ärkamisajale omast vaimset energiat ning meelestuda omakeelseteks haritlasteks ja loovisikuteks. Just sellest loomingulisusest tulvava energia ja eestvedamisega on Eesti kahel korral karmides ajalootuultes suutnud end võidelda vabaks impeeriumi meelevallast.

Laulupeo olulisus Eesti kultuuriruumis on lausa hoomamatult suur – eelkõige mõistavad seda muidugi need, kes on ise oma meele ja häälega selles maailma suurimas inimorelis laulukaare all osalenud ja tundnud, kuidas muusika ja laulutekstide mõjul tekib esinejate ning publiku meeli ühendav imeline üheshingamine.
Vastupidiselt käibivatele eelarvamustele ja uskumustele on kooris laulmine arvestatav üldfüüsiline treening hingamis-, jala- ja seljalihatele.

Eraldi tuleks aga veel välja tuua koorilaulu mitmekülgselt aju funktsioone, kuulmis- ja emotsionaalset mälu ning intelligentsust, sotsiaalseid oskusi ja isikuomadusi arendav külg.

Siit jõuamegi põhiliseni: et eelnevate põlvkondade poolt loodut säilitada ja edasi viia, tuleb kõvasti vaeva näha ja pingutada. Ja teha seda keset üha lihtsama elu poole pürgivat ühiskonda  pole kerge ei juhendajatele ega lastele.

Hea meel on, et arusaam laulupeol osalemiseks tehtava vaimse pingutuse vajalikkusest on piisavalt tugev oma laste arengut toetavate perede ja koolijuhtide ning ka vastutustundlike poliitikute meeltes.

Nii tundubki uskumatult võimas, et sellest meelsusest kantuna suudavad sajad ja tuhanded lauljad ja tantsijad ka pärast eelproove koguneda ühendproovideks ning seejärel minna ühekoos päikeses ja vihmas rongkäigus laulukaare alla ning tajuda kõike seda, mida kannab endas XIII noorte laulupidu „Püha on maa“.“

Teise klassi lapsed püüdsid lahti mõtestada ka laulupeo pealkirja ja juhtmõtet “Püha on maa” ning selle tähendus laste arvates on järgmine:

• See tähendab midagi väga suurt ja ägedat. (Arabella)
• See tähendab mulle Eestimaad. (Gloria)
• Kõik laulavad ja on rõõmsad. (Saskia)
• See tähendab, et on püha ja kõik maailmas laulavad. (Melissa)
• “Püha on maa” tähendab mulle, et püha on hea ja maa tähendab, et maa, kus ma elan, on kallis. (Sofia)
• See tähendab, et Eesti on rahus. (Liine)
• Maad tuleb austada. (Lemme-Linda)
• Maa meenutab metsa, püha on õnn. (Sandra)

Lastekoori lauljate mõtted laulupeo pealkirja ja juhtmõtte “Püha on maa” kohta on järgmised:

• Eestimaa on püha ja seda tuleb austada. (Karolin)
• See on mu kodu, sünnikoht ja seda tuleb kaitsta. Ma tunnen ennast siin hästi. (Adele)
• Eestimaa on püha ja laulupidu on Eesti jaoks väga tähtis. (Brita)
• Minu arust on maa püha, sest see on ainukene asi, mis meil on kindlalt olemas ning see on justkui peidupaik selle maa rahvale. (Laura-Lisett)
• Mõistan nii, et meie maa on meile kõige kallim ehk püha. (Maria)
• Eesti maa on meie püha maa ja koht. (Katarina)
• Igal inimesel on üks sünnimaa, tema kodumaa. Meil on üks Eesti ja see maa on püha. (Mia)
• Et kõik üheskoos on oma rahvas. (Melissa)

Hille Savi, Haabneeme kooli muusikaõpetaja, koorijuht
Anne Martin, Haabneeme kooli kommunikatsioonispetsialist