Keskkonnaosakonna kokkuvõte aastast 2022
Majasiseselt möödus 2022. aasta Viimsi vallavalitsuses keskkonnaga tegelevate ametnike jaoks muutuste tuules.
Endisest keskkonna- ja planeerimisosakonnast sai ümberkorralduste tulemusena kaks eraldi üksust: keskkonnaosakond ja planeeringute osakond. Muudatuste eesmärk oli fookusesse tõsta keskkonnaküsimused, mis varasemalt võisid jääda planeeringute varju. Lisaks on täienenud osakonna isikkoosseis, mis võimaldab keskkonnaküsimusi kiiremini ja asjatundlikumalt lahendada.
Tööalaselt möödus keskkonnaosakonna aasta suuresti jäätmemajanduse edendamise ja arendamise võtmes. Septembris võttis vallavolikogu vastu uue jäätmehoolduseeskirja, mis jõustus alanud aasta 1. jaanuaril. Uue eeskirja eesmärk on suurendada muuhulgas jäätmete ringlussevõttu ning seeläbi vähendada loodusressursside kasutamist ja ladestatavate jäätmete hulka. Aasta algusest muutusid reeglid nii biolagunevate jäätmete, pakendijäätmete kui ka paberi ja kartongi liigiti kogumise ning mahutite kohustuse osas. 2023. aastal jätkub uute nõuete elanikele tutvustamine ja selgitustöö.
Veel aasta viimasel, detsembrikuu vallavolikogu istungil kinnitati ka Viimsi valla jäätmehoolduse arengukava aastateks 2022–2032. Jäätmehoolduse arengukava sätestab valdkondlikud strateegilised eesmärgid, käsitleb nende saavutamiseks vajalikke meetmeid, maksumust ja ajakava. Jäätmehoolduse arengukava astub jäätmehoolduseeskirjaga ühte sammu ning arengukava tegevused on suunatud jäätmetekke vähendamisele, nende korduvkasutamisele ning ümbertöötlemisele.
Uued maastikukaitsealad (MKA)
Lisaks jäätmemajandusele liiguti edasi kahe uue maastikukaitseala loomisega. Esmalt valmis Lauri Kleini teostatud ekspertiis kahe uue kohaliku maastikukaitseala loomiseks. Kelvingi küla kõrvale, Leppneeme küla territooriumile jääva uue maastikukaitseala (Kelvingi MKA) puhul tõi ekspertiis väärtustena välja suhteliselt vähe raiutud elurikka põlise metsa, millel on mitmevanuseline, liigirikas ja tihe alusmets. Kuigi loodusdirektiivi elupaigatüüpe Eesti looduse infosüsteemi andmetel Kelvingi MKA piiresse ei jää, leidub eksperdi hinnangul alal loodusdirektiivi ilmelisi elupaigatüüpe nagu vanad loodusmetsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad.
Kavandatavale Viimsi maastikukaitsealale (mis asub Lubja külas Krillimäe ja Leppneeme-Tammneeme maastikukaitsealade vahelisel alal) ei jää samuti ametlikult loodusdirektiivi elupaigatüüpe, kuid ekspert hindas, et loodusdirektiivi ilmelisi elupaigatüüpe leidub ka siin, näiteks vanasid loodusmetsi, soostuvaid ja soo-lehtmetsi ning rohunditerikkaid kuusikuid.
Kahe uue kaitseala loomise menetluse algatas Viimsi vallavolikogu oktoobrikuu istungil. Järgmisteks etappideks on mõlema loodava kaitseala kaitse-eeskirjade eelnõude koostamine, avalik väljapanek ja arutelu. Kui kõik läheb plaanikohaselt, jõutakse uute kaitsealade kehtestamiseni 2023. aasta I pooles.
Jooksev töö
2022. aastal jätkus loomulikult ka osakonna jooksev töö. 14. detsembri seisuga oli 2022. aasta jooksul väljastatud 206 raieluba ning kooskõlastatud 67 raieteatist.
83 kinnistule on antud ajutine vabastus korraldatud jäätmeveoga liitumisest ning detailplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajadust on eraldi hinnatud kolmel korral. Kõigil juhtudel leiti, et keskkonnateemadega arvestamine on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus ning eraldi KSH koostamine pole vajalik.
Aasta lõpuosas viidi koostöös planeeringute osakonnaga läbi hange Viimsi mõisa pargi rekonstrueerimisprojekti koostamiseks. Selle projekti eesmärk on koostada looduskaitsealusele ja ehitismälestisena kaitsealusele Viimsi mõisa pargile rekonstrueerimisprojekt, mis tagab pargi loodusväärtuste säilimise ning maastikuarhitektuurse väärtuse säilitamise ja taastamise. Lisaks tuleb välja töötada pargi hoolduskava kuni pargi rekonstrueerimisprojekti realiseerimiseni ning arvestades ka pargi edasist hooldust.
Taavi Rebane
keskkonnaosakonna juhataja