Kõnnijalgpall – kas käimine või jalgpall?

Kui ma ise esimest korda kõnnijalgpalli kaasa tegin, ei olnud mu hämmingul piire, sest mäng oli väsitav. Kuigi mängu vaadates ja igasuguseid loogikaid kasutades tundub kõnnijalgpall kui tavaline jalutamine, siis reaalsus on hoopis midagi muud.

Kõnnijalgpallis, nagu nimi ütleb, on lubatud ainult käia, mis osutub ka kõige suuremaks takistuseks. Selles mängus on põhimõtteliselt üks reegel – joosta ei tohi ja sellest on peaaegu võimatu kinni pidada. Sügisestel treeningutel oli treeneri põhiülesanne meelde tuletada, et mängijad ei tohi joosta, vaid peavad kõndima. Aga üsna varsti muutusid kõnnisammud jooksusammudeks.

Kuigi mängu tempo on märksa aeglasem, siis pall liigub sama kiiresti kui tavalises jalgpallis, mis tähendab, et mängijana pead pallile igal juhul järgi jõudma, ja soovitatavalt enne vastast. See teebki käimise raskeks ja meelitab jooksma. Pall on kiire ja sa ise tundud käies endale nii aeglane. Kuidas nüüd täpselt seista ja olla või kuhu poole liikuda? Kuidas olla kindel, et ma ikka jõuan õigeks ajaks õigesse kohta, sest joosta ju ei tohi?

Kõnnijalgpall on hea alternatiiv liikumistegevusele, eriti kui lihtsalt käimine sind liikuma ei kutsu. Mäng on mõnus seltskondlik tegevus, kus kasvab võistkonnavaim ja tekivad sõbrad. Süües kasvab isu, nagu öeldakse, ent see isu on palju parem, kui külmkapist hea ja parema järgi haaramine!

Tule ja proovi!
Tule kõnnijalgpalli mängima, sest hoolimata vanusest on siin kõik võrdsed ja kiirused hoopis teised. Ootame sind igal kolmapäeval (alates 19. aprillist) kell 15 Mõisapargi väljakul.

Erle Meresmaa
Viimsi MRJK treener