Märts on sotsiaaltöö kuu
2008 võttis rahvusvaheline sotsiaaltöötajate föderatsioon (IFSW) vastu otsuse tähistada iga-aastast sotsiaaltöö päeva. Tänavu tähistatakse seda päeva 21. märtsil.
Sotsiaaltöötajad on omamoodi kogukonna heaolukoordinaatorid, kelle eesmärk on toetada ja pakkuda lahendusi elu väljakutsete lahendamiseks läbi sotsiaalse kaasatuse ja vastutuse luua sellist elukeskkonda, kus on hea elada. Sotsiaaltöö on seotud ühiskonna arenguga, mis on ka peamine põhjus, miks sotsiaaltöö sisu ja roll on pidevas muutumises. Valdkond peab suutma areneda ja reageerida vastavalt elanikkonnarühmade vajadustele, kogukonna ootustele ning uutele väljakutsetele ja kriisidele. Edu võtmeks on tugev, sidus, toetav ja toimetulev kogukond ning sotsiaaltöö paindlikus ja reageerimisvõime. Kaasaegse sotsiaaltöö määratlemise ja sisu üle käib pidev arutelu, sest ühiskond muutub ja tekivad uued väljakutsed ja probleemid, millega sotsiaaltöötajal tuleb tegeleda. Esmapilgul lihtsana tunduvad abistamise ja hättasattunud inimese mõisted on palju keerulisemad, kui seda arvata võib. Mõisted arenevad ja muutuvad koos ühiskonna ja inimese kontseptsiooni muutusega.
Üheks suuremaks väljakutseks kogukonna ja inimese heaolu tagamisel on valdkondadevaheline koostöö. Sotsiaalvaldkond ühendab kõiki eluvaldkondi ja kogu elukaart ning ei saa areneda või lahendusi pakkuda vaid oma „silotornist“. Inimese mured on üldjuhul komplektsed ning vajadused ei ole n-ö sektori põhised.
Enamasti on põimunud mured tervise pärast, töötus või risk tööd kaotada, sotsiaalse toimetuleku probleemid või raskused elukorralduses, laste hooldus- ja hariduse küsimused, aga ka turvalisuse, elukeskkonna ning teenuste kättesaadavusega seonduv.
Statistikaameti prognoosi kohaselt on 2040. aastaks iga neljas inimene Eestis vanem kui 65 eluaastat. Samas ei ole tervena elatud aastates alates 2009. aastast olulist muutust toimunud. Sama trendi jätkudes peab tulevikus arvestama, et inimesed elavad kauem, kuid erinevate terviseprobleemidega. Tuleviku eakas on täna 45-aastane ning tema väärtused, valikud ja eluviisid määravad, millised saavad olema vananemisega seotud väljakutsed aastal 2040. Samas on suure tõenäosusega muutunud ka stereotüüpne arusaam pensionäridest. Tulevikus on seeniorid haritumad, digivõimekamad ja ka oma vaimsest heaolust teadlikumad, mistõttu võib pigem eeldada, et tulevikus vanusega seotud heaolu paraneb. Oluliseks märksõnaks on siinkohal ennetustegevused olevikus, et tagada heaolu tulevikus.
Muret teeb aga valdkonna tööjõupuudus. OSKA värske sotsiaaltöövaldkonna uuringu prognoos näitab, et järgmise kümne aasta jooksul kasvab tööjõuvajadus valdkonnas veelgi ning iga-aastaselt vajatakse juurde ligi 2000 töötajat. Põhjuseks on nii teenust vajavate inimeste hulga kasv, tööjõu voolavus kui ka suur tarvidus asendada pensioniikka jõudvaid töötajaid. Kasvavat vajadust sotsiaaltöötajate järele tingib ka suund teenuste osas n-ö „rätsepatoodetele“. Soov on edendada sotsiaalhoolekannet, kus domineerib individuaalne lähenemine, juhtumipõhisus ja abivajajatele teenuse osutamine kodus või väiksemas kogukonnas.
Sotsiaaltöö on erapooletu. Sotsiaaltöö tegija peab selle põhimõtte kohaselt püüdma töötada kedagi kõrvale jätmata ja andma parima võimaliku abi. On äärmiselt oluline, et ka abiandjaid märgatakse ja tunnustatakse ning et sotsiaaltöötaja ei unustaks ka enese eest hoolitsemist.
Soovin kõikidele endistele, praegustele ja tulevastele sotsiaaltöötajatele head sotsiaaltöö kuud!
Katrin Markii
abivallavanem