Millal keegi viimati Viimsis tiigrit nägi?

Kahjuks tuleb liiga tihti ette olukordi, kus koeraomaniku leige suhtumise tõttu oma kohustustesse pääseb koer hulkuma ja leiab aset rünnak, mille käigus saab kannatada inimene või tema vara. Miks siis nii juhtub ja millele peaks mõtlema, et kõigil oleks hea ja julge avalikus ruumis viibida?

Koer on karjaloom nagu ka tema esivanemad hundid ja šaakalid. Igas karjas peab olema kindlasti juht. Perre võetud koera karja juht on teisest liigist – inimene. Või vähemalt peaks olema inimene. Seega on äärmiselt oluline õpetada oma koerad endale kuuletuma ja olla neile karja juhiks. Kui omanik seda ülesannet koera õpetamisega enesele ei võta, võtab selle positsiooni koer. Kuidas teile meeldib oma koerale alluda? 

Tegelikult algab kõik juba korralikust kodutööst looma võtmisel. Koera võtab täiskasvanu endale, mitte lapsele, nagu sageli vääralt mõeldakse. Lastel on koerast palju rõõmu, aga vastutus koera kasvatamise ja käitumise eest lasub täiskasvanul. Ja selleks on vaja aega, palju aega. Suur maja ja suur aed on suurepärane lisandväärtus, kuid see pole kaugeltki nii oluline, kui küllaldane aeg loomaga tegelemiseks. Ei maksa arvata, et kui olete seljatanud esimese titeaasta ja koerale head kombed selgeks õpetanud, on raskused seljataga. Paraku mitte. Igas vanuses koer vajab seltsi, uusi muljeid, jalutuskäike ja tegelust. Oma lastega tegelete ju otseselt või kaudselt elu lõpuni – koer ei ole mingi erand. Sellist koera, kellega ei pea tegelema, ei ole olemas. Koer ei ole aia- ega toakaunistus, ammugi mitte lapsehoidja või laste lõbustaja. Küll aga saab temast kurja koera kasvatada, kui teha järjepanu kasvatusvigu.

Koer ei mõtle nagu meie. Ei ole mõtet koeraga pahandada, kui ta käitub nii, nagu meile ei meeldi. Koer teeb neid asju lihtsalt sellepärast, et ta on koer – haugub, hüppab, kraabib, hammustab. Need on oskused, mis on instinktiivsed ja mille ta on sündides kaasa saanud. Kas ja kuidas ta neid instinkte kasutada tohib, on peremehe asi talle õpetada. Ebasobivad tegevused tuleb lõpetada juba kutsikaeas, et nendega mitte maadelda hiljem. 

Koertele meeldib rutiin. Sotsialiseerimine, uute kohtade, esemete ja inimeste tundmaõppimine on hädavajalik, aga sellega ei tohi ka üle pingutada, et mitte muuta koera närvikava ebakindlaks. Loomaga on palju kergem hakkama saada, kui on kindel režiim. Koerale sobib, kui inimene ütleb, mida ta peab tegema. Ta vajab juhtimist. On tegevused, mis sobivad, ja tegevused, mis ei sobi.

Koerad võivad olla ettearvamatud
Lihtsalt kurja koera, kes on kuri kurjuse pärast, ei ole olemas. On koeri, kelle agressiivsusele on raske seletust ja lahendust leida, aga need on enamasti isendid, kelle ajutegevusega ei ole kõik korras. Ka koertel esineb psüühikahäireid nagu inimestel ning need võivad avalduda ka agressiivsusena.

Koera agressiivsuse peamine põhjus on hirm. Teda hirmutab mingi situatsioon või inimene, taganemistee on ära lõigatud, või tal on eelnev kogemus, et rünnakust on kasu. Alguses võib agressiivsus väljenduda lihtsalt urisemises, haukumises ja karva turri ajamises, aga vahel ka hammustamises. On koeri, kes käituvad agressiivselt, kui tunnetavad ohtu oma ressursile, peamiselt toidule. Kui näiteks koer leiab metsateelt surnud orava ja asub seda isukalt näsima, siis püüd temalt seda ära võtta võib lõppeda omanikule hammustusega. Koer ütleb sellega pisut reljeefsemalt, et otsi ise endale oma raibe ja minu saaki ära puutu.

Kui koeral ilmnevad agressiivsuse ilmingud, tuleks kohe võtta ühendust käitumisspetsialistiga, kes enamasti oskab tuvastada põhjused ja leida lahenduse. Nende kõrvaldamisel saab sellise koeraga täiesti normaalset elu elada. 

Millist koera koju võtta?
Tuleb meeles pidada, et agressiivne koer on relv, mittekontrollitav relv. Ja sellise relva oskamatu käsitlemine võib kaasa tuua traagilisi tagajärgi, nii koerale, teile endale, perele ja kolmandatele isikutele. Omaniku ülesanne on hoolitseda, et koer oleks õpetatud suhtlema nii teiste koerte kui ka inimestega. Koeraga jalutamas käies kohtate paratamatult teisi koeri ja inimesi. Kui te ei tea, kuidas koera juhtida või kinni hoida, või olete võtnud koera, keda te ei jõuagi kinni hoida, on tavapärane vaatepilt omanik lohisemas rihma tiriva kähiseva koera järel. 

Peaks olema elementaarne, et võetakse endale selline koeratõug, kelle pidamiseks on vajalikud tingimused, kellest käib vajadusel jõud üle ning kelle jaoks on teil aega ja pühendumust. Raske on mõista, miks näiteks peaks väikeste lastega perre võtma võitluskoeri või korterelamu väikeses korteris pidama Afganistani hurtasid. Või milleks on tiheasustuses tarvis pidada Tiibeti mastifit, keda kasutati Tiibeti hõimude poolt lambakarja kaitsmiseks huntide, leopardide, karude ja tiigrite eest. Millal me Viimsis viimati tiigrit kohtasime? Kui seda koera valesti kasvatada ja lasta tal endale pähe istuda, võib ta rünnata suvalisel ajal ja suvalises kohas. Sellist koera võiks pidada ainult suur entusiast, kellel on aega ja soovi temaga tegeleda. Ei maksa luua endale illusiooni, et suudate seda kuni 90 kg kaaluvat relva ohjeldada. 

Tihti on nii, et pere võtab koju armsa kutsika ning kui ta saab 7–8 kuu vanuseks ja hakkab oma jäärapäist iseloomu näitama, tekivad tõsised probleemid. Kuna need koerad on oma iseloomult dominantsed, võivad nad vale kohtlemise korral ka oma pereliikmeid või külalisi rünnata. Peremees peab siin alati näitama, kes on karja juht. Koer ei ole teie „beebi“ ja teie ei ole tema „emme“ või „issi“. Kuna me täna loomadesse valesti suhtume, neid ebavajalikult palju poputame ja korrale kutsumise meetoditesse suhtume kui piinamisse, siis on loomad ära hellitatud ja neile kõik lubatud. 

Kõige olulisem on soov loomaga tegeleda ja muidugi ka sellele kuluv aeg. Oskusi ei pruugi endal vaja minna, kuna looma õpetamiseks on kasvatajaid, treeningrühmi ja koertekoole täna piisavalt. Probleemid koeraga algavad tema valesti kasvatamisest. Ükski koer ei kasva ise. Sageli levivad eksiarvamused, et saksa lambakoer juba ongi tark loom ja pisike taskukoer nii väike ja nunnu, et ei vaja mingit kasvatamist. Kõiki koeri saab ja tuleb õpetada. Vaja on vaid piisavalt tarku ja motiveeritud omanikke.

Koeraomanik peab kindlustama, et tema lemmik ei pääse hulkuma ja kaasinimesi häirima. Alati ei olegi lahti pääsenud loomal halbu kavatsusi ja ta soovib ainult hüpata ja mängida, kuid ka sellised olukorrad võivad lõppeda õnnetult, nagu juhtus hiljuti ühe prouaga, kelle koer pikali hüppas ja kes murdis käeluu. Seadus asetab siinkohal suurema vastutuse loomapidajale.

Kui lähtuda järelevalvet teostava ametniku vaatenurgast, siis on lisaks mootorsõidukitele ja ohtlikele ehitistele suurema ohu allikaks ka loomapidaja poolt peetav loom. Suurema ohu allika iseloomulikuks tunnuseks on asjaolu, et seda ei ole võimalik isegi kõrgendatud hoolsusnõudeid järgides täielikult kontrollida.
Looma puhul avaldub kõrgendatud oht selles, et ta võib käituda ettearvamatult ja teisi isikuid ohustaval viisil isegi siis, kui ta on treenitud ja kogenud omaniku juhtimise all. Tulenevalt mingist ärritajast võib loom inimest pureda, küünistada, talle otsa söösta jne.
 
Koer avalikus ruumis
Iga loomapidaja on kohustatud tutvuma valla lemmikloomade pidamise eeskirjadega. Omanik/loomapidaja peab tagama järelevalve oma looma üle, et loomad hulkuma ei pääseks ning tuleb välistada looma ära jooksmise ning teistele inimestele või loomadele kallale tungimise võimalus. Lemmikloomade pidamise eeskirjade rikkumise eest saab rikkujat (loomapidajat) karistada juhul, kui rikkumine põhjustas ettevaatamatusest varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse. Karistuse saab määrata väärteokorras kuni 800 euro suuruses summas.

Seaduse kohaselt loetakse loomapidamist tavapärasest ohtlikumaks tegevuseks, kuivõrd loomad võivad olla kontrollimatud ja ettearvamatud. Seega on äärmiselt oluline tagada, et avalikus kohas oleks loom alati rihma otsas ning loomapidaja peab olema suuteline säilitama kontrolli looma käitumise üle. Vastutajaks on alati loomapidaja ning vastutus kaasneb ka tegevusetuse korral. Seetõttu peab loomapidaja arvestama, et ükskõik kui hoolikas ta ka ei oleks ja kui rangeid ohutusmeetmeid ka ei rakendaks, vastutab ta tsiviilõiguslikult siiski alati oma looma tegude eest.

Seadus ja eeskirjad on täitmiseks eelkõige loomapidajale. Seadust järgides võidate endale ja oma koerale tunduvalt rohkem sõpru, kui seda eirates. Tuleb pidada meeles, et seaduse mitteteadmine ei vabasta kohustusest seadust täita.

Teateid Viimsi valla territooriumil hulkuvate lemmikloomade kohta saab edastada järgmistel kontaktidel:

Tel 602 8853 (heakorra vanemspetsialist)
Tel 602 8827 (ehitus- ja kommunaalosakonna juhataja)
E-post: kommunaal@viimsivv.ee 
Viimsi valla lemmikloomade pidamise eeskirjaga saab tutvuda Riigi Teatajas.

Karin Mägi
järelevalveosakonna juhataja