Mitmete võimalustega kogukonnaaiad
Aia- ja põlluviljade või ilutaimede kasvatamine pakub palju positiivseid elamusi. Nagu reklaamgi ütleb: „istutades oled sa õnnelik“. Mõõdukas füüsiline töö on hea ka tervisele ja muidugi pakuvad rõõmu töö viljad – isekasvatatud toit, lilled ja muu.
Tänapäeval tegeleb toidutootmisega ainult väike osa inimestest ja järjest suureneb linnaelanike arv. Linnalistest piirkondades elab suur osa inimestest korter- või ridamajas.
Viimsit iseloomustab suur eramajade hulk, aga meie alevikes on ka palju kortermaju. Kui inimene soovib midagi kasvatada – olgu selleks siis ilu- või toidutaimed –, annavad oma maja ja aed selleks kindlasti kortermajast parema võimaluse. Hea on taimede kasvatamisega tegeleda ka siis, kui elatakse korteris, aga omatakse suvilat või lausa suuremat maakohta või sõlmitakse maa kasutamiseks kellegagi kokkulepe.
Mida aga teha siis, kui elatakse kortermajas, maad ei ole, aga on soov näpud mullaseks teha või lastele näidata, kuidas erinevad taimed välja näevad ja mismoodi neid kasvatatakse?
Kui soov piirdub ainult hariva aspektiga, siis on võimalik külastada näiteks põllumajandusparki Kuusikul Rapla maakonnas. Olin ise selle rajamise algataja, see on toiminud ligi paarkümmend aastat ja seal kasvatatakse ning tutvustatakse paljusid põllukultuure. Toidutaimi tutvustava peenra võimalikust rajamisest on juttu olnud ka Tammede pargi ettevalmistavatel aruteludel.
Kui aga on soov midagi ise kasvatada, siis üheks heaks võimaluseks on ka kogukonnaaiad. Mida need endast kujutavad ja millised märksõnad neid iseloomustavad? Kogukonnaaedu on väga mitmesuguseid, neid rajatakse nii kortermajade juurde haljasaladele kui ka selleks eraldatud maalappidele või isegi katustele, nii peenrakastidena kui mitmel muul moel. Läbivad märksõnad on tavaliselt järgmised: tegevus on organiseeritud ja maakasutus on maaomanikuga kokku lepitud, osalejad kuuluvad kohalikku kogukonda, aed on kogukonnaliikmetele avatud ja täidab ka hariduslikku ülesannet. Näiteks maaülikool kirjutab oma kogukonnaaia kohta, et see „on roheline ruum võrgustumiseks, kasvatamiseks ja õppimiseks. Aed on ka avalik puhkeala“.
Tallinn, kus on tänaseks 30 kogukonnaaeda, iseloomustab neid järgmiselt. „Lisaks aiandustegevusele peenarde ümber korraldatakse kogukonnaaedades erinevaid keskkonnahariduslikke kultuurisündmusi: talguid, kontserte, töötubasid, loenguid ja jutuõhtuid. Räägitakse kompostimisest, ravimtaimedest, pärandsortidest, seemnete säilitamisest ja paljust muust.“
Ka Viimsis on kogukonnaaiast ühes või teises vormis räägitud. 2020. aastal jõudis kaasava eelarve ideekorje raames hääletamisvooru Viimsi asulaaia rajamise mõte. Seal said kokku erinevad ideed, aga eesmärgiks oli rajada asulaaed, kus oleks võimalik isiklikus peenrakastis kasvatada hooajaliselt värsket ja vitamiinirikast toitu. Nähti ette, et ühtlasi pakuks aed kõigile avatud tegutsemis- ja suhtlemiskohta. Teine projekt rääkis mesila rajamisest. Need ettepanekud küll ei võitnud, ent vald on asjaga edasi tegelenud ja oleme kaardistamas võimalikke kogukonnaaedadele sobivaid asukohti.
Kogukonnaaiast on juttu olnud ka seoses sisejalgpallihalli rajamisega. Planeeringus on sellele halli lähedusse koht ette nähtud. Muuhulgas saaksid seal edasi toimetada need, kes praegu kasutavad valla vee-ettevõttele kuuluvat maad jalgpallihalli tulevases asukohas, aga ka teised soovijad. Loodetavasti mõistavad kõik osapooled, et kui maaomanik (omavalitsus) soovib ise maad kogukonna huvides kasutama hakata, siis on muudatused vajalikud. Lahendus, kus saab rajatud paljude kogukonnaliikmete poolt väga oodatud jalgpallihall ja ka aiandushuvilistel säilib – küll teises asukohas ja mõnevõrra teistel alustel – võimalus oma tegevust jätkata, sobib loodetavasti kõigile osapooltele.
Mõnevõrra teistel alustel tähendab see seda, et kui praegu on aiandustegevuseks kasutatav ala aiaga ja okastraadiga piiratud ning ka lukustatud, siis uues asukohas rakendaksime kõiki kogukonnaaeda iseloomustavaid printsiipe – muudaksime selle kogukonnale avatuks.
Illar Lemetti
vallavanem
Foto: Jane Saks