Noorte tantsupeo pealavastaja kiidab Viimsi tantsijaid
XIII noorte tantsupeo idee autor ja pealavastaja on viimsilane Agne Kurrikoff-Herman. Kolm aastat kestnud tantsupeo ettevalmistuse vili jõuab peatselt Kalevi staadionile. Seniks jagub „liblikaid kõhtu“ ja närvikõdi nii peol osalevatele noortele kui ka tantsupeo korraldajatele. Noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist 2. juulini.
Agne, kuidas viimased tantsupeo ettevalmistused lähevad?
Tänaseks on pidu ukse ees, meeled on ärevad ja kõhus „liblikad lendavad“. Hetkel veel käib lahtiste sõlmekeste, mis veel peavadki täna lahti olema, sõlmimine. Käimas on hoogne viimane lõpuspurt, et kõik kenasti Kalevi staadionile jõuaks.
Kuidas Viimsi kollektiividel läinud on?
Väga hästi! Kõik Viimsi tantsurühmad on kenasti peol ja maikuu lõpus Viimsi staadionil toimunud Viimsi laulu- ja tantsuõhtu andis veel omakorda tantsijatele valmisolekuks hea stardi ja tunde.
Vahepeal on tantsijatel olnud väikene paus, et juba teisipäeval, 27. juunil kell 13 kohtuda tantsupeo esimeses proovis. Siis läheb esmalt üle Tallinna harjutusväljakutel toimetamine käima, valmivad kõik etenduse väikesed osakesed, mis lõpuks neljapäeval Kalevi Staadionil suureks lavastuseks saavad.
Mul on tohutult hea meel, et meie Viimsi vallast on nii palju tantsijaid peole minemas. Oleme kaunitesse rahvarõivastesse ehituna väärikalt oma koduvalda esindamas.
Viimsi tantsuõpetajate tööga jääte siis rahule?
Ma leian, et see on igati vägev, et meie valla kõikides koolides tants elab! Meie juhendajate tööle ma hinnangut anda ei saa, ega soovigi, kuna olen ise üks tulihingeline tantsuõpetaja nende hulgast. Tunnen rõõmu, et meie suur Viimsi vald on suur ka rahvatantsu harrastajate osas! Koos veame viiekesi vankrit nõnda, et gümnaasiuminoored paneb tantsima Maido Saar, kogu Püünsi kooli Hele Pomerants, Anli Aja juhendamisel tantsib Randvere kool ning Haabneeme koolis õpetab tantsud selgeks Kairi Lehtpuu. Viimsi kooli rahvatantsulapsi tantsitan juba 15 aastat mina.
Olete tänavuse tantsupeo pealavastaja. Mida see roll täpselt tähendab?
Peo ettevalmistus on kestnud juba kolm aastat, sest koroona pikendas ettevalmistusperioodi. Kuid kõik sai alguse hetkest, mil kuulutati välja peo pealavastaja konkurss. Koos hea ja südamelähedase sõbra Maido Saarega hakkas küpsema idee, mille kese keerles ümber ühe tugeva sümboli. Pikki tunde sellest kõigest rääkides valmis noorte tantsupidu SILLAD aluslugu, mis nüüd, kolme aastase põhjaliku ettevalmistuse järgi, peagi tantsijate jalgades staadionimurule jõuab.
Kui tuli otsus, et see tohutult suur vastutus saab sel korral osaks mulle, sain esmalt pealavastajana ülesande kokku panna meeskond ehk määrata liigijuhid ehk kes, mis vanuses noortega tegeleb. See on üks oluline etapp peo ettevalmistaval teekonda. Loodud kunstiline toimkond asus tööle peo sisu, väärtussõnumite ning repertuaarivalikuga. Järgmises peo ettevalmistusetapis liituvad juba juhendajad, kes omakorda annavad tantsud edasi tantsijatele. Sedasi samm sammult selle protsessi käigus jõuab see kõik tantsumurule.
See on linnulennult ülevaade tantsupeo protsessile, kus tegelikult on pealavastaja kõige suurem koostöö kunstilise toimkonnaga, et pidu saaks oma kandvad sõnumid ja seda edasi andva repertuaari ning lavastusliku loo. See on suur ja väga äge teekond, kus tuleb hoian terve aja meie oma tantsu justkui peopesal.
Kas tänavu on tantsupeol oodata ka uuendusi?
Tõepoolest, esimest korda tantsupidude ajaloos on väljakul suur ekraan. Teadupoolest seisneb tantsupeo suur maagia just mustrites mida tantsijad moodustavad, mistõttu soovib publik istuda pigem ülemistel kui alumistel pinkidel. Kuid tänavu ei ole enam vahet, kus sa istud, ekraanilt näevad kõik pealtvaatajad mustreid ühtviisi hästi.
XIII noorte tantsupeo teeb veel eriliseks see, et tänavu on tegu juubeliaastaga. Nimelt täitub selle peoga 60 aastat esimesest noorte tantsupeost. Sellele olulisele verstapostile teeb tänane pidu kummarduse läbi erilise hetke, kui Võrumaa looduse rüpes süüdatud peotuli jõuab Kalevi staadionile. Vedades 60 aasta pikkust traditsiooni, adun ise selgelt , kui suur on mulle usaldatud vastutus.
Noorte laulu- ja tantsupeo nimi on sel aastal „Püha on maa“. Mida see teie jaoks tähendab?
See on kogu meie kultuuriruum, juured, hapnik, mida ma hingan, minu sõbrad ja pere, pinnas, millel ma astun ja kõik muu, mida ma igapäevaselt teen. Midagi sellist, mida ma saan öelda vaikselt ja sosinal nagu ikka me enda jaoks pühasid asju tunneme ja ütleme- vaikselt ja sosinal.
Kui mõelda, et kuidas sinna põimuvad „Sillad“, siis kahe peo ühine atmosfäär loob pinnase ja tantsupidu, mis seekord jutustab inimeseks kasvamise lugu läbi lapse silmade, võtab valgusvihtu inimeseks kasvamise loo. Me loome enda sees märkamatult sillakaari, millest saab meie sisse sisemiste sildade vikerkaar ja me kasvame õnnelikeks inimeseks just siin, kus on meie juured.
Miks tasub publikul peole tulla?
Laulu- ja tantsupidu on midagi, mis võiks olla suuremal või vähemal määral olemas meie kõigi sees. Laul ja tants on väga suur ja eriline osa meie omakultuurist. See on osa meie eestlaseks olemisest ja identiteedist. Las siis, kui maailm müristab ja käristab, olla laulu- ja tantsupidu meie sisemiseks relvaks ja tugevuseks. Saagu sellest tasakaalulaual see ots, mis teise poole üles tõstes loob sisemise rahu silla. Ma südamest loodan, et pidu puudutab meid kõiki ja me kõik saame sellest omal moel osa!
Jane Saks
Viimsi Teataja toimetaja
Foto: Jane Saks