Õpime elama koos metsloomadega

Viimsi on hinnatud elukeskkond suuresti just enda asukoha poolest, olles peaaegu igast küljest merega ümbritsetud ning omades sellejuures suures mahus metsamaad, asudes selle juures nii lähedal pealinnale. Pole harv juhus õhtuhämaruses Randvere tee ääres põtra või hommikul aknast välja vaadates aias kitse näha. Ühest küljest kõlab idülliliselt, kuid on teada, et siinsete metsloomade arvukus on pidevas kasvutrendis. Paraku toovad metsloomad tiheasustusalal kaasa mitmeid probleeme ja isegi õnnetusi.

Jäägriabi OÜ on juba aastaid olnud Viimsi valla lepingupartneriks metsloomadega ning lindudega seotud probleemide lahendamisel. Aastal 2022 oli Jäägriabi OÜ-l Viimsi vallas 57 väljakutset seoses vigastatud kitsedega, kolm väljakutset oli seotud põtradega, üks metssea, üks inimeste poolt piinatud pardi ja üks ilvesega. Uurisime Jäägriabi OÜ esindajalt Marko Olopilt, missugune on tema hinnang Viimsi metsades valdavale olukorrale ning milliseid soovitusi ja nõuandeid on tal jagada.

Olete juba aastaid olnud Viimsi valla lepingupartneriks metsloomade ja lindudega seotud probleemide lahendamisel ning korjuste koristamisel. Olete tänaseks kindlasti kursis siinsete metsade ja nende elanikega. Kuidas on viimaste aastatega Viimsi metsade olukord muutunud – kas meie metsadesse on tulnud uusi elanikke (metsloomi) või on laias laastus loomastik jäänud samaks? 
Metsloomade fauna Viimsi vallas on valdavalt jäänud samaks, kui siis mõni karu on aeg-ajalt läbi valla territooriumi jalutanud. Murekoht on aga loomade paljunemine, see käib siin iga liigi kohta. Esikohale võib tõsta põdrad, neid kohtab täna igas valla külas.

Kes metsloomadest põhjustavad enim probleeme ning millest need probleemid on üldiselt tingitud? 
Suurimad probleemide tekitajad, kui nii saab üldse öelda, on metskitsed ja põdrad. Palju juhtumeid on ka väikekiskjatega – nugised, rebased, koprad ja kährikud. Peamised mured, mille üle inimesed kurdavad, on, et kitsed ja põdrad lõhuvad eramajade aedasid, söövad noorpuude võrseid ja kõikvõimalike istikuid. Väikekiskjad käivad levitamas haigusi, teevad pesad majade alla, mõned ka pööningule (nugised).

Kas ja kui palju on muutunud viimase kolme aastaga Viimsis liiklusõnnetusse sattunud metsloomade statistika? 
Statistika kohapealt on liiklusõnnetuste arv jäänud samaks või isegi pisut langenud, kuna koostöös vallaga sai tehtud ennetustööd reflektorite paigaldamise osas ja lisatud kiiruse piiranguid ning hoiatusmärke loomade poolt enim kasutatavatesse ülekäigukohtadesse.

2021. aasta aprillis paigaldas Viimsi vallavalitsus kootöös Eesti jahimeeste seltsiga Viimsi-Randvere teele ulukite teedelt eemalhoidmiseks helkurid (reflektorid). Kas paigaldatud helkurid on aidanud liiklusõnnetusi antud teelõigul vältida? 
Nendel lõikudel on õnnetusi märgatavalt vähem, aga sellest tingituna on metsloomad otsinud omale uusi teede ületuskohti ja seda teinekord lausa asula sees.

Teada on, et põtrade arvukus Viimsi metsades on kasvutrendis. Kas ja milliseid probleeme see võib kaasa tuua? 
Põtrade arvukus Viimsis on tõesti aastatega suurenenud. Ohtudeks on kindlasti sagedasemad kokkusaamised loomadega. Põdra puhul on tegemist Eesti metsade suurima metsloomaga, kelle ohtlikkus võib avalduda näiteks jooksu- või poegimisajal, mil võib olla suur oht saada looma rünnaku ohvriks. Kindlasti on veel suurendatud riskiga liikluses kokkupõrked.

Kas suur põtrade arvukus ei võiks olla tulevikus Viimsi omapära ja turismimagnet sarnaselt Lapimaaga, kus vabalt liikuvate põhjapõtrade nägemiseks minnakse kohale üle terve maailma?
Kindlasti oleks see turisti seisukohalt vaadates omaette vaatamisväärsus, aga Lapimaaga võrrelda seda ei saa, sest tegemist on tiheasustusalaga ja ma ei kujuta ette, kui väiksed lapsed kooli minnes põtradega oma kooliteed jagavad.

Inimestel ja vallal on võimalik ise palju ära teha. Näiteks eramaja krundid ja avalikud kohad ümbritseda aedadega, millest loomad üle ei pääse. Sellega oleks oma territoorium kaitstud ja loomad ei kipuks enam sinna. Kui metsloomade arvukust ei hakata piirama, siis tuleks valla põhimetsamassiivid samamoodi aedadega piirata, aga samas tuleks kindlasti luua loomadele ökoviaduktid või tunnelid, kus nad saaksid vabalt liikuda. Sellest on meil õppida Soome ja Rootsi näitel. See tähendaks väga suurt ehitamist ja investeeringut, meie metsad muutuksid siis eraldi suletud alaks.

Teades, et Viimsi ei ole jahipiirkond, siis mis oleks Teie hinnangul parim lahendus siinsete põtrade arvukuse vähendamiseks? 
Parim lahendus oleks kohandada oma elu loomade järgi ja õppida nendega koos elama. Teine võimalus on, et riik tuleb appi ja aitab rahaliselt loomi ümber asustada, kuna see protsess on väga keerulina ja kulukas. Kolmas variant on populatsiooni vähendamine küttimise abil, mis on meie ühiskonna üks osa, kui me tahame loodust ise reguleerida.

Kuidas peaks inimene käituma, kui on sattunud õnnetusse metsloomaga? 
Metsloomadega õnnetused ei ole küll igapäevased, aga kui see on liikluses juhtunud, siis kindlasti ei tohi vigastatud loomale ise läheneda (jutt käib põdrast ja metskitsest) – selleks tuleb kutsuda kohale vastavad spetsialistid. Sama kehtib ka mererannas või koduhoovis lindude, hüljeste või väikekiskjate puhul.

Kuidas käituda, kui metsloom aeda satub ja ei oska sealt enam välja pääseda? Kas põder või mõni teine loom võib inimesele (lapsele) olla ohtlik? Mida teha, kui oled loomaga sattunud vastasseisu? 
Kui metsloom on sattunud koduaeda, siis kindlasti ei tohiks hakata teda hirmutama, sest paanikas loom on ohuks nii teile kui ka kolmandatele inimestele. Esiteks, kui on koerad, tuleks nad sulgeda hoonesse. Teiseks tuleb avada kõik väravad ja kui siis ka loom ei oska välja minna, tuleb helistada 1247 või Jäägriabi OÜ-le 502 1145.  Metsloomadega vastasseisu sattudes tuleks jääda rahulikuks ja vaadates tema poole ise selg ees vaikselt taganeda.

Miks ei ole hea, kui jätame teadlikult metsloomadele aeda süüa? 
Kui hoolite metsloomadest ja loodusest, palun ärge toitke metsloomi! Metsloomade toitmine kahjustab looduslikku tasakaalu, aitab kaasa haiguste levikule ning kahjustab loomade populatsioone! On juhuseid, kus inimesed jätavad loomadele õunapuude alla õunu ja muud paremat, siis elav näide juba mitmendat korda on, et loomad vigastavad või saavad koguni otsa aedasid ületades. Väikekiskjad kannavad kaasas erinevaid haigusi, mis kanduvad ka koduloomadele, kellelt see omakorda võib levida ka inimestele.

Kevad on tulemas, kas loomad on juba muutunud aktiivsemaks või mida kevadel tähele panna, jälgida, milleks valmis olla?
Metsloomad liiguvad kõige enam kevadel ja sügisel, kuna nende toidubaas ja vajadused talve saabudes muutuvad. Kevade saabudes otsivad tiined loomad poegimiseks sobilikud vaiksed metsanurgad, kus oma poegi sügiseni kasvatada. Talvel on suvised heinamaad lume all ja toidu saamine on raskendatud, sellest tingituna liigutakse võsastunud aladele. Meeles tuleb pidada, et metsloomade pojad ei ole kunagi üksinda, sellepärast me ei sekku kunagi nende võsukeste abistamisele. On erandeid, aga siis vastava spetsialisti abiga. Teie suurim abiline on 1247.

Foto: Märt Puust

Aet Põld
keskkonna vanemspetsialist