Prangli kiriku tähtis päev

Pea peegelsile meri kandis 12. augustil Pranglisse EELK peapiiskop emeerituse Andres Põdra, Viimsi vallavanema Illar Lemetti koos kaaskonnaga, sõjaväeorkestri ja dirigendi Teet Raiki ning veel hulga külalisi.

Miks just sel augustikuu päeval? Põhjus ulatub aastasadade taha, sest just sellal ehk 10. augustil pühitseti juba arvatavasti saare esimene kabel pühale Laurentsiusele. Nõnda on Laurits olnud selle maalapi kaitsepühakuks sajandeid ning arvatavasti on just seepärast ka rida erinevaid üritusi saarel juba nõukogude ajal rihitud sinna kanti. Pranglilased pidasid seda aega tähtsaks ja oluliseks.

Usumärter Laurentsiuse päeva lähedal on sobilik meenutada ka igavikku läinuid. Seepärast kogunesid vaimulikud, külalised, orkester ja saarerahvas Eestiranna ühishauale, kus mälestati hukkunuid sõnavõttude ja palvusega, mälestusristi jalamile asetati kimpe ja küünlaid.

175 aastat tagasi 10. augustil pühitses Jõelähtme kirikuõpetaja G. H. Schüdlöffel ka praeguse Prangli kiriku, juba arvult neljanda kabeli saarel. Mälestuspäeva jumalateenistus algas protsessiooniga Jäätma talust kirikusse, koos vaimulikega sammusid taas nii valla esindajad kui ka orkester. Jumala sõna kuulutas ja armulauda pühitses peapiiskop Põder, koraale saatis kaunikõlaline orkester. Pärast jumalateenistust veeretati juttu Jäätma talu õuel ja tervitati vana perenaist Lainet. 

Kerge laine ja Laine eestpalved saatsid sama seltskonna ka mandrile tagasi. Aga Pranglile jäid saarlased, vana kabel ja Eestiranna mälestuspaik, kõik omavahel läbi aja ja ruumi põimunud ning seotud. Ja püha Laurits ja Jumal üle kõige ja kõigi.

Margus Kirja
Prangli koguduse hooldajaõpetaja

Mis on lauritsapäev?

Rahvakalendri lauritsapäeva nimetus tuleneb püha Laurentsiuse nimest, kes oli 3. sajandil, kui kristlusest ei olnud saanud veel Rooma riigis riigireligiooni, paavst Sixtus II kõrval arhidiakoniks, omades ülesannet valvata kiriku varade üle ja vajadusel ka vaestele almuseid jagada. Püha Laurentsius suri aastal 258 Roomas märtrina tulesurma koos mitmete teiste piiskoppide, preestrite ja diakonitega. Enne surmaotsuse täideviimist aga anti talle ülesanne kokku koguda kõik kiriku vara, et see keisrile üle anda. Ta kogus küll varad kokku, aga jagas seejärel need vaestele laiali ning keisrile esitles ta kiriku varana vaeseid ja vigaseid kui kiriku tõelist varandust. Seejärel ta siiski hukati, põletades raudrestil, ning seetõttu on temast saanud ka pühak katoliku traditsioonis, mille ka luterlus on suuresti üle võtnud. Legendi kohaselt olevat ta aga teatava aja „praadimise“ järel öelnud enda hukkamisel: „Ma olen juba küps. Keerake mind ümber!“ Küllap nende sõnade tõttu on ta ka koomikute kaitsepühakuks.

Lauritsapäeva kombestikus on olulisel kohal tuletegemise keeld, sest usuti, et kui sel päeval tuld teha, on suur tulekahju tekkimise oht.

Mikk Leedjärv
EELK Viimsi Püha Jaakobi kiriku vaimulik

Foto: Kadi Peterson