Raamatud, lugemine ja raamatukogud

Raamatute, lugemise ja raamatukogude kohta on öeldud palju kiidusõnu. Kuid midagi nii mõtlemapanevat, kui on kirjutanud kirjanik Tõnu Õnnepalu „Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamatus 2021“ pole minul üdini raamatukogu- ja raamatuinimesena senini õnnestunud lugeda. 

Seepärast lubage mul tema mõtteridu alustuseks tsiteerida: „Raamatukogu on rahupaik. Vaevalt see igapäev raamatukogus töötades niiväga tunda on. Igas elus ja töös on omad rahutused, tülid ja probleemid. Aga ikkagi, raamatukogu rahu on midagi reaalset. Usun, et see on raamatute rahu ja vaevalt läheb raamatukokku tööle keegi, kes seda rahu ei armasta. Kuigi raamatud ei sisalda ju sugugi vaid rahulikke mõtisklusi. Seal on kirglikke vaidlusi, veriseid sündmusi, kuritegusid, õnnetut armastust – rahutust süle ja seljaga! Ometi siiski. Raamatute rahu on olemas. Sest mis on raamat? See on pikk mõte. Pikk lugu, Et üldse suuta raamatusse süveneda, tuleb saavutada teatud miinimum sisemist rahu, tuleb maha rahuneda, siseneda sellesse vaikuse riiki, kus raamatud rääkima hakkavad.

Muidugi, raamat ei räägi. Raamat on vait nagu sukk või mistahes asi. Raamat ilma lugejata ongi lihtsalt asi, pool kilo paberit ja pappi, mis kunagi oli metsapuu.

Öeldakse küll, et see raamat räägib sellest ja sellest. Jah, ta räägib – kui üks inimene, üks lugeja, ta rääkima paneb. Seni on ta vait.“

Hea, et meil on raamatukogud ja neis raamatud, mida on võimalik laenutada, neid lugeda ja panna raamatud rääkima. Raamatukogud on miski, mida sageli võetakse iseenesestmõistetavana. Me kõik oleme harjunud, et nad lihtsalt on olemas, samas adumata, et raamatukogu on üks väheseid avalikke teenuseid, mis on peaaegu igal pool Eestis seni veel kättesaadav, pakkudes ligipääsu lugemisvarale. Ja seda täiesti tasuta.

Eestis on raamatukogud tegutsenud umbes 500 aastat, kusjuures Viimsi vallaraamatukogu on teadupärast juba 102-aastane. 2021. aastal oli Eestis kokku 871 rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogu, kusjuures neis oli 30,8 miljonit teavikut. Raamatukogusid külastas 704 900 registreeritud lugejat ligi 7 miljonit korda ja laenutasid 13 miljonit raamatut. 

Kui arvude keeles rääkida raamatute kirjastamisest, siis Eestis on viimastel aastatel ilmunud aastas ligi 4000 raamatut, täpsemalt 2021. aastal 3715 nimetust, keskmiselt 2,6 eksemplari elaniku kohta. On mille hulgast lugemisvara valida! Kahjuks on raamatute trükiarv võrreldes 1990ndate aastatega oluliselt vähenenud. Kui 1992. aastal trükiti 15 939 600 eksemplari, siis aastal 2021 ainult 3 418 200. See tähendab, et kui raamatuostuhuvilised (ka raamatukogud) ei hangi raamatut kohe pärast selle müüki ilmumist, siis hiljem ei pruugi see enam võimalik olla. 

Viimasel ajal on ka raamat muutunud teiste hinnatõusude kõrval luksuskaubaks, sest nii materjalide, energia kui ka teenuste (tootmine ja kaubastamine) kallinemine on mõjutanud raamatute hinda. Kui inimene, kelle jaoks on lugemine olnud parim vahend elu ebameeldivuste peletamiseks, ei suuda enam elutarbelise kõrval osta raamatut, siis jääbki talle ainsaks võimaluseks pöörduda raamatukogusse – ehk seal leidub soovitu. 

Ma mõistan inimesi, kes ei suuda päeva veeta ilma lugemiseta, kuna kuulun ka ise nende hulka. Uuringud näitavad, et keskmine haritud inimene kulutab lugemisele vähemalt kolm tundi päevas, lugedes regulaarselt meediaväljaandeid, e-posti, erialast kirjandust, ametialaseid dokumente, õppematerjale või teaduslikku kirjandust. Vahet pole, kas informatsioon on paberkandjal või arvutiekraanil – kõik see on lugemine. Mina eelistan päeva lõpetada hea romaaniga, mille olen laenanud raamatukogust ja ka reisile minnes on mul ikka kaasas paar raamatut, sest raamatutel on avar filosoofiline tagamaa: nad ei lase elul ja inimestel langeda kaose meelevalda.

Aasta 2022 kokkuvõte
Peagi lõpeb aasta 2022, mis on olnud eesti kirjanduse jaoks oluline – lõppemas on üle-eestiline raamatukogude aasta ning Eesti Kirjanike Liit tähistas 100. aastapäeva. Selleks, et raamatukogud muutuksid veelgi nähtavamaks, on korraldatud peagi lõppeva aasta jooksul üle 2000 erineva sündmuse. 

12. jaanuaril avati raamatukogude aasta üle-eestilise ettelugemisega, kui sadades raamatukogudes loeti täiskasvanutele keskpäeval Mudlumi „Mitte ainult minu tädi Ellenit“ ja lastele Piret Raua raamatut „Tobias ja teine b“. Näiteks Viimsi raamatukogus lugesid raamatuid Villu Veski ja Sissi Nylia Benita. Suurüritustest toimus raamatukogudes veel riigikantselei arutelude sari, kusjuures riigikantsler Taimar Peterkop käis Viimsis arutlemas julgeoleku teemadel. Samuti korraldati raamatukoguhoidjate suur tantsuaktsioon ja kampaania „Avasta Eesti raamatukogusid“, kooliraamatukogudele toimus raamatute kogumise aktsioon ja veel palju, palju muud huvitavat. Oluline aspekt raamatukogudele tähelepanu pööramisel oli, et raamatukogu on koht, kus kogukonna liikmetele on loodud võimalus koguneda, arutleda ja oma asju ajada, lastest vanemaealisteni.

Viimsi raamatukogu kujunes raamatukogude aastal nii nimetatud kaasaegse kui ka kõiki võimalusi pakkuvaks näidisraamatukoguks, mida külastasid kolleegid paljudest Eestimaa paikadest ja kus peeti ühiseid arutelusid kogemuste vahetamise eesmärgil. Tõepoolest, Viimsi raamatukogus on loodud tingimused kodukontoris töötamiseks, muusika- ja videostuudiotes harjutamiseks ja salvestamiseks, töötubades käelise tegevuse arendamiseks, tõsiste nõupidamiste ja koolituste läbiviimiseks ja paljuks muuks vajalikuks. Külastajatele avanes just raamatukogude aastal iseteeninduse automaatide kasutusele võtmine. Eriti rõõmustav on, et viimastel aastatel on Viimsi raamatukogus oluliselt kasvanud registreeritud kasutajate arv – 6 306 (2019),  17 396 (1.12.2022) ja laenutuste arv 122 946 (2019), 173 837 (1.12.2022). Käesoleva aasta detsembrikuuks on toimunud juba ligi sadakond sündmust ja aasta pole veel lõppenud.

Oluline on, et suur hulk inimesi „avastas“ raamatukogude aastal, et raamatukogu on olemas ja see on koht, kust saab laenata või kohapeal lugeda raamatuid ning raamatukogus korraldatud sündmustel arutleda koos kirjanike või siis omavahel loetu üle. 

Väga loodan, et ka 2023. aastal ilmuvad head raamatud, mis kosutavad meie meeli ja annavad uusi teadmisi, ning raamatukogudest võime leida jätkuvalt turvalist ja inspireerivat keskkonda, kui liikumisaastal liigume ka nende poole. Häid lugemiselamusi kõigile ja avastusi raamatukogudes!

Tiiu Valm
Viimsi raamatukogu direktor