Samm-sammult parema valmisoleku poole
Aastalõpp on kätte jõudmas ja jõulutuled on meie ilusas mõisapargis ning mujalgi süüdatud, aga töiseid tegemisi on veel muidugi palju.
Möödunud nädalal käisid meil külas head kolleegid päästeametist, politseist ja kaitseliidust. Rääkisime erinevatel elanikkonnakaitset puudutavatel teemadel. Muuhulgas saime teada, et Viimsi vald saab juba järgmisel aastal osa riigile sireenide soetamise meetmest. Kui suur osa vallast saab sireenidega kaetud, ei ole veel täpselt teada, aga igal juhul on tegemist väga hea uudisega. Loodetavasti avab riik järgmisel aastal ka uue kohalikele omavalitsustele kriisivalmisoleku tõstmiseks mõeldud toetusvooru, läbi mille toetati sel aastal generaatorite ning alternatiivsete sidepidamisvahendite soetamist.
Meie omalt poolt rääkisime, mida näitas elanikkonna kriisideks valmisoleku osas mõni aeg tagasi läbi viidud vastavasisuline küsitlus. Küsitlusest saate põhjalikumalt lugeda 2. detsembril ilmunud Viimsi Teataja vastavast ülevaateartiklist, aga toon siinkohal esile mõned olulisemad aspektid.
Kõigepealt tänan kõiki 718 viimsilast, kes küsitlusest osa võtsid! See oli käesoleval aastal juba kolmas ülevallaline küsitlus, nii et elanikel, kes on nendest osa võtnud, on selleks omajagu aega kulunud. Aga sellest ajakulust tõuseb kindlasti ka tulu, sest korraldatud küsitlused on muuhulgas aluseks uue üldplaneeringu ja pikaajalise arengustrateegia väljatöötamisele ning elanikkonnakaitse küsimuste lahendamisele.
Kui räägime elanikkonnakaitsest ja võimalikeks kriisideks valmistumisest, siis siin on oma ülesanded nii riigil, omavalitsusel, kogukonnal (näiteks külade, alevike ja korteriühistute tasandil) kui ka üksikisikul.
Kriisivalmisoleku küsitlus puudutas just üksikisikute/majapidamiste valmisolekut erakorralisteks olukordadeks, aga küsisime ka seda, milliste oskuste, teadmistega ja vahenditega ollakse valmis panustama, et aidata teisi inimesi. Heameel on tõdeda, et meil on kogukonnas palju inimesi, kes omavad näiteks kriisijuhtimise või meditsiinialaseid oskusi ja on valmis neid ka kasutama.
Mida siis küsitlus kokkuvõtvalt näitas ja millal me saame öelda, et meie valmisolek erakorralisteks olukordadeks on hea? Toon paar näidet.
Inimene saab ilma toidu ja veeta hakkama väga lühikest aega. Riik on loonud toiduvarud, aga nende kasutuselevõtmiseks (laialivedamine, jagamine jms) kulub kindlasti mitu päeva. Seetõttu on oluline, et kodused toiduvarud kataksid ära vähemalt seitsme päeva vajadused. Toiduvaru on vähemalt viieks päevaks olemas 56% vastanutest ja järelikult ka nende peredel. Ülejäänutel seisab piisava varu soetamine alles ees.
Millised võiksid selle teadmise põhjal olla järeldused riigile ja kohalikule omavalitsusele? Esiteks, kindlasti tuleb jätkata koduste toiduvarude olulisuse rõhutamist ja seeläbi inimeste teadlikkuse tõstmist. Õnneks on olemas konkreetsed nõuanded, kuidas seda kõige otstarbekamalt teha. Teiseks, vähemalt praegust olukorda arvestades peame olema väga kindlad, et riigi abi jõuab õigeaegselt kohale. Selleks peab näiteks vallas olema välja töötatud väga selge logistikaahel, sest toiduabi laiali jagamine on omavalitsuse ülesanne.
Küsisime inimestelt ka, kuhu nad läheksid, kui kodus ei oleks enam turvaline? Vähemalt 55% läheks Viimsist kuhugi mujale, kas maakoju, oma teise elukohta või sugulaste juurde. 26% elanikest sooviksid minna evakuatsioonikohta. Võib oletada, et sellises olukorras on ka ohutu evakuatsioonikoht kusagil mujal kui Viimsis.
Mida sellest järeldada? Esiteks muidugi seda, et on väga tähtis, et elu oleks ka mujalt Eestis, mitte ainult Tallinnas ja selle lähiümbruses. Ja mitte ainult elu, vaid ka võimekus pakkuda vajadusel mingi aja vältel teenuseid, olgu selleks siis evakuatsioonikohad, toitlustamine või midagi muud möödapääsmatult vajalikku. Küsitlus ootab põhjalikku analüüsi ja selle tulemuste ning tehtud järelduste tutvustamist kõigile viimsilastele. Nagu öeldud, alustasime sellega juba 2. detsembril ilmuvas Viimsi Teatajas.
Illar Lemetti
vallavanem