Segakooris ViiKerKoor käivad laul ja naer käsikäes
ViiKerKoor on osalenud kahel üld- ja punklaulupeol, esinenud paljudel Viimsi vallas korraldatud üritustel, andnud mitmeid soolokontserte nii koduvallas kui ka väljaspool poolsaart ning osalenud koorifestivalidel Eestis ja välismaal. Kuidas 14 aastat tegutsenud kooril läheb, rääkis ViiKerKoori dirigent Indrek Umberg.
Kuidas ViikerKoor alguses sai?
Koor sai alguse oktoobris 2009, kui toonane Viimsi huvikeskuse juht Ita-Riina Pedanik tegi Age Toomsalule ettepaneku luua Viimsisse popp-jazzmuusika suunitlusega segakoor. Age võttis pakkumisest kinni, põgusalt aitasin koori käivitumisele kaasa ka mina.
Koori koosseis oli alguses suhteliselt vahelduv, aga vaikselt hakati laule õppima ja ka esinemas käima. Kui Age lapsehoolduspuhusele jäi, võtsin mina dirigendi- ja koorijuhtimise rolli üle.
Milline on ViiKerKoori nimelugu?
Nime panin koorile mina. Kuna kooril ei olnud nime, hakkasid mul Viimsis tegutseva kergemuusikakoori sõnaühendid peas keerlema. Nime mõte tuli ühel hommikul lasteaia poole sõites – Viimsi kergemuusikakoor ehk ViiKerKoor.
Kes täna moodustavad ViiKerKoori?
Väga toredad ja rõõmsameelsed inimesed, kellele meeldib koos käia ja laulda – need on põhilised tegurid, mis ühte kollektiivi koos hoiavad. Siin on tähtis roll ka seltsielul. Oluline on säilitada rõõmsat õhkkonda, balansseerida piiril, kus tegevus toob rõõmu ja rahuldust nii lauljatele kui ka kuuljatele. Teisisõnu – nõudmistega ei tohi minna liiale, kuid latti ei tohi ka alla lasta, vaid ikka pisut kõrgemal hoida.
Teine küsimus on väljundites. Ei ole mõtet teha niisama proovi, ka kontserttegevust peab olema piisavalt. Me oleme osalenud kahel suurel laulupeol ja kahel punklaulupeol, rääkimata Viimsi laulupäevadest, Rannarahva muuseumi korraldatud marelaulude päevast. Kõige olulisem on aga soolokontsert ja koostöö teiste kooride ja kollektiividega. Viimsis on see üsna hästi ka käima läinud.
Koroonaaegsed meetmed mõjutasid igat isetegevuskollektiivi Eestis. Piirangud olid küllalt laastavad, mis tingis ka mõningase koosseisu muutuse, ent praegu läheb kooril hästi – need, kes laulavad, teevad seda hea meelega.
Lisaks Sinule, dirigendile, tegeleb ViiKerKooriga ka hääleseadja. Mis tööd ta teeb ja miks seda tarvis on?
Laulmine on väga spetsiifiline ja tundlik tegevus. Nimelt on inimese hääleorgan ja häälepaelad väikesed ja õrnad. Seetõttu on oluline, et laulja kasutaks neid tehniliselt õigesti. ViiKerKooris on hääleseadjaks Maris Liloson, kelle ülesandeks ongi aidata lauljatel üles leida koht ja tehnika, et hääl kõlaks nauditavalt ja et laulja endale kahju ei teeks.
Rõõm on tõdeda, et meie kontsertide tagasiside üks aspekt on, et tervikuna kõlab koor vokaalselt kaunilt. Isegi, kui sisse lipsab mõni vale noot, mängib see väiksemat rolli kui koori kõlapilt tervikuna.
Milline on repertuaarivalik?
Repertuaarivalik on koori tegevuses üks olulisemaid aspekte, sest läbi repertuaari koor areneb. See peab olema tasakaalus, järgima koori eesmärke ja spetsiifikat, peab olema jõukohane, pakkuma lauljale naudingut ja laulud peavad lauljatele ka meeldima. Repertuaari latt peab olema nõksa kõrgemal, mis ei tähenda, et vahepeal ei tohiks ka lihtsaid laulukesi laulda, kuid valitsema peab tasakaal.
Repertuaarivalikus lähtume sellest, et kavas oleks uusi, võib-olla pisut komplitseeritumaid teoseid, samas hoiame repertuaaris, kava loogikaga sobituvalt, juba eelmistel hooaegadel omandatud laule.
Püüame alati panna kavva ka Eesti kergemuusikapalu, näiteks Raimond Valgrelt, Uno Naissoolt ja Valter Ojakäärult, aga miks mitte ka uuemaid lugusid. Oleme esitanud ka klassikalist muusikat – Gregoriuse koraali ja vanemat muusikat, mis on esitamisele tulnud näiteks jõulukontsertidel.
Milline on kohaliku koori eripära?
Kohalikes koorides on kodukoha teatud patriotism. Inimestel on soov oma rahvale esineda, koos käia ja üksteisega suhelda. Tähtis on ka logistika. Kuna enamus lauljatest elab Viimsis, ei pea nad proovi sõitma teise linna otsa, vaid proovid toimuvad kodukohas.
Mis puudutab laisemas plaanis kultuurilist tegemist, on mingil hetkel igas kogukonnas väga oluline kultuuriline eneseväljendus. Ilma selleta oleks elukeskkond palju tuimem. Tihti räägitakse majanduslikust edust ja muust materiaalsest, mis on kahtlemata oluline, kuid mingil hetkel lisandub inimestel teatud vajadus teistsuguse eneseväljenduse, nagu ka kultuuri tarbimise järele. Lõppude lõpuks baseerub koori-, orkestri- ja tantsuliikumisel kogu laulu- ja tantsupeo tegevus.
Kui vaadata kogu Eesti kultuurilugu, siis alates Väägvere pasunakoorist (asutati 1839) kuni tänaseni on toimunud tõhus spurt, kus oleme oma erinevate kultuuriliste väljendusvahenditega, olgu selleks kirjandus, muusika, teater või film, jõudnud maailma tasemel. Aga see baas hakkab siit pihta. Inimene, kes ka ise tegeleb kultuurilise eneseväljendusega, muutub ka professionaalseks kultuuri tarbijaks, andes sellega signaali ka järeltulevatele põlvedele.
Kas kogukond on ViiKerKoori üles leidnud?
Ma loodan, et ikka on! Ega tuhandelisi publikunumbreid siin kokku ei loe, aga publikut meie kontsertidel käib. Publiku puudus on vaat et igas sfääris, välja arvatud teater, terav, aga kes tahab, see meie kontserditest ka teab. See ongi kogukonna panus, kui tullakse kontserditele ja ka koori laulma. Täname ka Viimsi vallavalitust, kes koori tegevust toetab.
Millised plaanid teil veel enne hooaja lõppu on?
Üks olulisemaid kontserte on 23. aprill kell 19 Viimsi Artiumis. Meile tulevad külla segakoor Viljandimaalt Üits Viis ja koor Sindist ning anname koos tasuta kolme koori ühise kontserti. Kindlasti osaleme ka Rannarahva muuseumi poolt korraldatud merelaulude peol.
Oleme avatud ka teiste kooride ja kollektiivide koostööpakkumistele, hea meelega lööme ise kampa või kutsume teisi endale külla.
Ka osad sügisesed plaanid on meil juba paigas. Kindlasti plaanime kooriga minna Hispaaniasse ning traditsiooniliselt toimub jõulude eel ka jõulukontsert.
Kuna igale koorile on oluline ka visuaalne väljanägemine, siis käimas on ka kooririiete uuendamine. Nii on publikul kena vaadata ja lauljatel mõnus laulda.
Kuidas tundub, kas viimsilane on laulurahvas?
Ühest küljest on, teisalt aga mitte. Kõige keerulisem küsimus, mis ei ole ainult Viimsis, on küsimus meeslauljate osas. Ei oskagi öelda, kas asi on huvi- või ajapuuduses, kuid mehi on segakooris vähe. See seab olulised piirangud nii repertuaarivalikule kui ka koori kõlale ja balansile tervikuna. Ma ei oskagi öelda, mis neid koori meelitaks…
Äkki kardavad, et ei oska nooti lugeda või noodist laulda?
Harrastuskooris ei ole kõige olulisem noodilugemine, vaid ikka lauluoskus. Hetkel on meil puudus ka aldilauljatest. Loodame, et see tasakaal saab peatselt ikka paika.
Kuidas saab kooriga liituda?
Võib otse mulle kirjutada või helistada ning siis proovi kohale tulla!
Liitu ViiKerKooriga!
Viimsi kergemuusikakoori ViiKerKoori proovid toimuvad Viimsi huvikeskuses (Nelgi tee 1) igal esmaspäeval kell 18.30–21. Täpsem info e-posti indrek.umberg16@gmail.com teel või helistades tel 529 7132.
Jane Saks
Viimsi Teataja toimetaja