Viimsi Artium – nutikas vormilt ja sisult
KAVAKAVA arhitektuuribüroo loodud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium võitis Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu konkursil aasta puitehitise sisearhitektuuri preemia ning on Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemiate ja ka Eesti Arhitektide Liidu aastapreemiate nominent.
Arhitektide Siiri Vallneri ja Indrek Peili jaoks on see oluline märkamine, sest nende sõnul ei hakkaks mitte ükski selgelt mõtlev inimene vaid ainult raha pärast nii palju tööd tegema, nagu teevad seda loomeinimesed. „Tunnustusel on väga suur roll, kuna töötasu üldiselt tehtavat pingutust ei kata,” tõdeb Vallner.
“Akustik Linda Madalik on vahendanud meile palju muusikutelt saadud tagasisidet. Lisaks tunnetavad inimesed majas mingit sellist rahulikku nii-öelda zeni mõõdet, mis teeb mulle isiklikult palju rõõmu, sest seda on üsna raske saavutada läbi riigihanke teostatud projektiga. Seega tundub, et midagi ikka kumab läbi,” jagab arhitekt oma esmasest tagasisidest saadud muljeid.
Ehitustöö sattus keerulisele perioodile
Viimsi Artiumi ehitamine oli kõikide osapoolte jaoks paras proovikivi – projekteerimisega oli seotud 14 ettevõtet, ehitusega kordades rohkem. Selle perioodi sisse jäi nii koroonapandeemia kui ka Ukraina sõja algus. Ehitajal polnud lihtne ja see pinge jõudis ka meieni – odavamate lahenduste ja materjalide peale ümberorienteerumist või osade detailide ärajätmist oli rohkem kui tavaliselt. „Hetkel pole teostatud ka projekti neid osi, mis kutsusid inimesi liikuma ehk näiteks ronimisvõrgud majas sees ja õues. Osa mõtteid olid seotud ka elurikkusetemaatikaga, kuid võimalik, et need ideed näevad päevavalgust kunagi tulevikus,” räägib arhitekt.
“Suures plaanis on arhitektil ikka üsna selge pilt silme ees, milline hoone välja nägema hakkab. Pildist erineb vaid see, et ehituse ajal võeti ümbrus puudest lagedaks ja uute sirgumist tuleb nüüd tükk aega oodata. Meie mõte oli ja on see, et puude vahelt paistab välja vaid hoone üks nurk ning isegi katuseterrassil oled suurte puude vahel,” kirjeldab Siiri Vallner. Üks mõte, mis päriselt ei õnnestunud, oli püüe olemasolevate koosluste võimalikult terviklik säilitamine. „Hoone asub maastikukaitseala servas ja klindialune loodus on eripärane ning metsik. Võimalik, et see nägemus on oma ajast veidi ees,” lisab ta mõtlikult.
Töö loomingupartneriga sujus
Koostööd Indrek Peiliga naudib Vallner väga. “Meid kõnetavad ühesugused teemad arhitektuuris ja kontseptuaalsel tasandil oleme üsna ühte meelt. Näiteks Viimsi puhul oli kohe selge, et idee keskmes peab olema side maastiku ja klindiga. Kuna mina teen enamiku jooniseid, siis lõppsõna jääb siiski mulle,” ütleb Siiri Vallner naerusuiselt.
Arhitekti töö on vaheldusrikas, seda võib palju aastaid teha, enne kui midagi korduma hakkab. „Töö eesmärk on üldjuhul mingi muutus, selles elukutses on sisemine optimism ja reaalne võimalus maailmas midagi veidi paremaks muuta. Keerulisem külg on koostöö nii-öelda halbade inimestega, keda tõmbavad ligi ehitusega seotud rahanumbrid. Pingetega on tihti üsna keeruline toime tulla. Kõige parema meelega teeksin midagi hoopis mõne looduseinimesega.”
Erialale sobivust on Vallneri sõnul päris keeruline ära tunda, kuna ruumiline andekus ei ole nii selgelt mõõdetav. „Tänapäeva arhitekt ei peagi olema andekas käeliselt, sest arvutid ja 3D-printerid teevad osa tööst ära. Samas tihtipeale nad siiski seda on, sest käeline andekus käib omamoodi käsikäes nii tundlikkuse kui ka ilu nägemise oskusega. Inimesena võiks üks hea arhitekt olla mitmeplaaniline, siis on rohkem lootust, et loodavad keskkonnad on kihilisemad, tähenduse- ja elurikkamad.”
Viimsi Artiumi hoonet võrdleb ta nii suuruse kui ka akustika poolest Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) ning Tallinna Muusika- ja Balletikooli (MUBA) saalidega. „Akustika kujundaja Linda Madalik oskab sellest ilmselt paremini rääkida. Küll aga võin öelda, et kontserdi- ja kammersaal on mõlemad ülinõudlikud ruumid, kus iga väike nüanss, plaadi lahti jätnud vuuk või halvasti kinnitatud ventilatsioonirest võib hakata kõla moonutama ehk mingid sagedused võivad kuskile kaduma minna või näiteks midagi võib valel hetkel plärisema hakata. Hoone kõik kolm saali on eraldi betoonkastid – nagu maja majas, et heli ei saaks edasi levida.”
Hoone ilma sisuta on lihtsalt maja
Siiri Vallner tunnustab ka hoonele sisu loovaid inimesi: „Neil on programmijuhtidega väga vedanud, seal toimub ülipõnevaid üritusi.”
Viimsi Artiumi juht Kristiina Reidolv tegi ametikohale asudes kunstilisi otsuseid suuresti iseseisvalt. „Teiste kultuuriorganisatsioonidega võrreldes on Artiumi puhul erakordne just see, et juht on korraga nii majandusjuhi kui ka kunstilise juhi rollis. Kandideerides tuli mul esitada nii kunstiline visioon kui ka eelarve,” meenutab ta.
Reidolv lisab: “Täna on kunstiliste otsuste juurde kaasatud ka tiim – muusikavaldkonna produtsendina tegutseb Villu Veski, rahvusvahelise teatri ja etenduskunstide suunda arendab Inga Koppel ning tehniline produtsent on teatrivaldkonna kogemusega Siim Sareal. Kaasaegse kunsti galeriid kureerime koos Viimsi kunstikooli juhi Matti Vainioga. Tulevikuks on meil plaan kokku panna ka loomenõukoda.”
Viimsi Artiumi avakuu oligi just kui peegel tulevikku, kus oma visiooni esitleti. „Avame oma uksed erinevatele kultuurivaldkondadele ehk nautida saab näiteks nii klassikalist, džäss-, rokk- ja popmuusikat kui ka sõna-, tantsu- ja muusikateatrit nii oma ala tipptegijate kui ka kohaliku kogukonnaga tihedalt seotud inimeste esituses. Meil on oma formaat üritustele, mida me ise ellu kutsume, ning teise osa programmist moodustavad erinevad põnevad n-ö rendiüritused.”
Väärtustavad haridust
Kuna majas tegutseb ka muusikakool, siis on lastel väga head harjutamis- ja esinemistingimused, aga ka võimalus tippkultuuri keskel sirguda. Nad saavad kohtuda professionaalsete muusikutega, neilt otse kõike küsida ja osaleda töötubades. „Usun, et tulevikus saavad lapsed ka osasid proove jälgida, mis on muusikuks kasvamise tee üks olulisi osasid. Minu jaoks on hariduse ja kultuuri sidumine südameasjaks,” ütleb Reidolv.
Sisuliselt esimesest päevast peale tehakse koostööd ka EMTA-ga. Noorte klassikute sari toob EMTA tudengid kord kuus Viimsisse esinema. Need on väga head kontserdid, kuhu on kõik teretulnud. „Ühised põnevad plaanid on meil küpsemas ka majas tegutseva kunsti- ja teaduskooliga. Kui esimene tähistas tänavu 45. tegutsemisaastat, siis viimane on täiesti uus organisatsioon, mis end alles üles ehitab.”
Algus on paljutõotav
Suurimat rõõmu teeb Viimsi Artiumi tiimile inimeste soe vastuvõtt ja positiivne tagasiside. “Julgen öelda, et esimesed kolm avakuud on olnud väga tugevad. Meie vastu tuntakse suurt huvi ning ka siiani esitletud programm on saanud positiivset vastukaja nii publikult, meedialt kui ka kultuurikorraldajatelt. See on parim, mis saab ühe uue kultuuriväljale tegutsema asunud organisatsiooniga juhtuda,” sõnab Kristiina Reidolv tänutundega.
Saalide akustika on arhitektide plaanide ning legendaarse akustiku Linda Madaliku koostööna interpreetide seas kõrgelt hinnatud, mis muudab tippkultuuri Viimsisse toomise oluliselt lihtsamaks. Maja avamisel esinenud klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov ning endine EMTA rektor Peep Lassmann ütlesid, et Viimsi Artiumi kammersaal on oma akustilise lahenduse poolest Eesti parim. Viimsi valla aukodanik Tõnu Kaljuste ja Järvide dünastia dirigendid Neeme, Paavo ja Kristjan on samuti ühel nõul, et nii suure kui ka kammersaali lahendused on sümfoonilisele ja ka koorimuusikale ideaalsed. „See on nii meile kui ka selle maja õnnestumisse hinge pannud inimeste jaoks ülim kompliment. Aitäh kõigile!”
Programm täieneb jooksvalt
Detsember ja aasta algus toovad Viimsi Artiumisse palju muusikat. “Meie kõige värskemad plaanid leiab veebilehelt, küll aga soovin kutsuda kõiki 1. jaanuaril Vaiko Epliku, Jaan Pehki ja Jarek Kasari päevasel ajal toimuvale uue aasta tervituskontserdile, et 2023. aastat uue hoo ja energiaga alustada. Minu isiklik muusikasoovitus tuleb kirja panna 10. märtsiks, sest siis esineb Viimsi Artiumis USA soulmuusikabänd Tortured Soul.”
Marta Vasarik
Viimsi Teataja kaasautor