Jalgpallihalli detailplaneeringu arutelul tõstatati mitmeid küsimusi
Kolmapäeval, 16. augustil kell 16 alanud Viimsi aleviku Kannikese tee 1, Kannikese tee 1a, Kannikese tee 19 ja Kannikese tee katastriüksuste detailplaneeringu arutelule kogunes poolsada inimest ja tunde väldanud arutelul arutati mitmeid viimsilaste jaoks olulisi küsimusi.
Avalikul väljapanekul olnud jalgpallihalli detailplaneeringu osas registreeriti 242 pöördumist. Neist 200 olid need, millega avaldati toetust halli loomisele ja ülejäänud pöördumistes tõstatati kas küsimusi või esitati vastuväiteid.
Viimsi vallavalitsuse planeeringute osakonna juhataja Merje Muiso sõnul on avaldustele allakirjutanud nii eraisikud kui ka juriidilised isikud ja täpset isikute hulka pöördumiste taga on seetõttu keeruline öelda.
„Statistiliselt saab öelda, et vastuskirjad saadetakse kokku 252 aadressile. Nende hulgas on 228 halli pooldavat eraisikut ja 13 MTÜ-d. Halli osas kriitiliste kirjade adressaate oli 61 eraisikut ja kuus juriidilist isikut. Palju inimesi täpselt ühe või teise organisatsiooni või ettevõtte taga on, pole võimalik täpselt öelda,“ ütles Muiso.
Avaliku väljapaneku ajal Vallavalitsusele laekunud küsimused ja pöördumised sai Merje Muiso sõnul jagada järgmisteks teemablokkideks:
- Menetlusküsimused
- Üldplaneeringule vastavus
- Teemaplaneeringule „lapsesõbralik Viimsi“ vastavus
- Keskkonna probleemid
- Muudatused väliskeskkonnas
- Liikluskorraldus ja juurdepääs
- Kogukonnaaedade teema
- Sademeveed
Kolme ja poole tunni jooksul siiski punkt-punktilt selles järjekorras küsimustele vastamine ei õnnestunud, sest täiendavate küsimuste ja täpsustuste teemade ring laienes juba esimese punkti juures kõikide teiste teemade juurde. Küsimustele ja ettepanekutele vastamist juhtinud planeeringute osakonna juhataja kõrval jagasid vastuseid ka planeeringute osakonna vanemspetsialist Helen Lindvere, keskkonnaosakonna juhataja Taavi Rebane, kultuurivaldkonna abivallavanem Nikolai Bentsler ja planeerija Viire Ernesaks Viimsi Haldusest. Hiljem liitus küsimustele vastamisega ka abivallavanem Alar Mik.
Alguses üsna juriidiliseks kujunenud menetlusprotsessi diskussioonis kostus ka publikust vastuolulisi seisukohti, kas kõige olulisem on arutada juriidiliste detailide üle või rääkida hallist sisuliselt. Merje Muiso selgitas veelkord menetlusprotsessi kulgu ja selle õiguspärasust. Mõnevõrra põhjalikumat käsitlust leidis halli detailplaneeringu vastavus Viimsi valla üldplaneeringu ja teemaplaneeringuga „Lapsesõbralik Viimsi“.
Rahulolematus pole halli, vaid selle asukohaga
Kohale tulnud inimeste kommentaaridest jäi lõpuks kõlama see, et rahulolematus pole seotud spordivõimalusi oluliselt parandava jalgpallihalliga, vaid pigem ei sobi halli planeeritav asukoht. Merje Muiso selgitas, et tänase asukoha valiku kasuks räägib paiknemine valla keskuse piirkonnas, haridusasutuste lähedus, transpordi ja kergliiklusteede võrgustikuga ühendatus, mis on kirjas täpsemalt jalgpallihalli asukohavaliku analüüsis.
Lisaks sai põhjalikumalt käsitlust liikluskoormusega seonduv ja arutelus osalenute soov oli, et läbi viidaks täiendav liikluskoormuse uuring, mis annaks faktilise teadmise, milliseks kujuneb liikluskoormus piirkonda ümbritsevatel ristmikel peale halli loomist. Sooviti ka seda, et planeeringusse lisataks meetmed, kuidas piirkonnas liiklust rahustada.
Eraldi käsitleti halli eeldatavat külastatavust ja kasutusfunktsioone. Merje Muiso ja abivallavanem Nikolai Bentsleri sõnul on halli peamine funktsioon pakkuda võimalust jalgpallitreeninguteks. Samas leiab sealt ka kergejõustiku harrastajatele mõeldud jooksuraja ja muud treeninguteks vajaliku. Jalgpalliklubi esindaja Martin Reimi kohapeal antud kirjelduse järgi mängiksid suurel väljakul pallimängijad juba alates 13. eluaastast. Lisaks täpsustas Reim sedagi, et praegu peavad lapsed ja noored Viimsi alevikus harjutama vaid vähendatud mõõtudega palliplatsil.
Oma seisukohtasid väljendasid praegu rajatava halli alal aiasaadusi kasvatava huvigrupi esindajad, mille osas tuleb Muiso sõnul nentida fakti, et praegu on seal aiamaad pidavad inimesed ilma seadusliku aluseta kasutanud Viimsi Veele kuuluvat maa-ala. „Kindlasti vajab tulevikus selgemini reguleerimist ja korraldamist see, kus asjast huvitatud inimesed saaks meie vallas tegeleda omale toiduainete kasvatamisega. Kogukonnaaedade olemasolu on eriti vajalik kortermajade elanikele ja selle teemaga tegeleme kindlasti edasi,“ selgitas Muiso. Kogukonnaaedade rajamise plaanidest on räägitud ka väljaspool planeeringu koostamist ja nende rajamisega seotud plaanid kajastuvad valla pikaajalises arengustrateegias.
Mis kasu Viimsi saab jalgpallihallist?
Viimsi raamatukogu suures saalis kõlas päris mitmel korral see, et jalgpallihalli on vaja. Kõlas ka see, et hall on noortele oluline. Abivallavanem Nikolai Bentsleri sõnul annab mitmes erinevas kohas treenivate jalgpallurite koondamine ühte treeninghalli võimaluse teistel spordialadel ja kogukonnal neid saale kasutama.
„Lisaks loob siseväljak võimaluse harjutada talveperioodil märksa professionaalsemal tasemel, mis omakorda loob paremad eeldused selleks, et Viimsi spordiklubid ja nende mängijad saaksid saavutada paremaid tulemusi,“ ütles abivallavanem Bentsler.
Merje Muiso sõnul on arusaadav, et igasugune muutus elukeskkonnas tekitab teadmatust ja küsimusi. Kohati ehk isegi hirme. Planeeringu koostamise käigus on Muiso sõnul vallavalitsus püüdnud igati neid hirme maandada, tellides mitmeid erinevaid uuringuid ja jagades väljaspool avalikustamist mitmeid selgitusi.
„Viimsi valla elu korraldamisel ja planeerimisel on meie jaoks väga oluline see, et areng oleks positiivne ja tooks kaasa rohkemat hüve. Saan aru kõikidest vastuargumentidest, mis on välja toodud ja mõistan kõikide inimeste ootusi ning kõhklusi. Samas tahan öelda ka seda, et elu meie ümber on pidevas muutumises ja inimestena tuleb meil suuta nende muutustega kohaneda. See ei pruugi olla alati lihtne. Tean omast käest, et on olukordi, kus on keeruline üldisest hüvest lähtuda, sest enda väga sügavalt isiklik mure on meile alati lähemal. Usun siiski, et omavahelises dialoogis ja arutelus on võimalik leida halli rajamise teemas kesktee,“ selgitas Muiso.
Järgnevatel nädalatel saavad planeeringute osakonna juhataja sõnul kõik ettepanekud saatnud kirjalikud vastused.
Heiko Leesment
avalike suhete osakond