Haabneeme rannast
Eesti Päevalehes ilmus artikkel Haabneeme rannas toimunud vahejuhtumi osas, kus pumba töö häiringu tõttu jõudis reovett Haabneeme lahte. Kuna artiklis on osad olulised seigad jäänud tähelepanuta või on üldistatult käsitletud, siis täpsustame tekkinud olukorda ja sellele järgnenud lahendusi.
Haabneeme randa suubuvasse sademeveekraavi sattus 02. juulil AS Viimsi Vesi pumplast pumba töö talituse häiringu tagajärjel reovesi. Täpsemalt oli pumpa sattunud suurem tahke osis, mis takistas pumba täisvõimsusel tööd ning pump töötas poolvõimsusel. Tegemist oli avariiolukorraga, milliseid aeg-ajalt esineb, aga kindlasti ei ole see süstemaatiline. Sündmust pealt näinud kohalik elanik teavitas sellest Keskkonnaametit ja seejärel anti info edasi AS-ile Viimsi Vesi. Avariimeeskond sõitis pärast teate saamist kohale, lülitas käsijuhtimisel tööle teise pumba ning koheselt saadi süsteem toimima. Taolised avariiolukorrad on aastatega vähenenud, sest süsteemi on töökindlamaks muudetud. Ja töö selle nimel jätkub. Terviseameti poolt regulaarselt võetavad merevee proovid Haabneeme lahes on olnud läbi aastate korras, mis tõestab, et vesi lahes on puhas ja reostusega piirkonnas probleeme ei ole. Vallavalitsuse jaoks on puhas rand väga oluline, mistõttu on tagatud piirkonnas ka kõikvõimalikud koristus-, hooldus- ja seiretegevused. Merevee puhtust kinnitasid ka 05. juulil võetud proovid https://www.viimsivald.ee/uudised/haabneeme-ranna-vesi-vastab-nouetele.
Viimsi Vallavalitsus sai pumplas toiminud rikkest teada esmaspäeval 05. juulil ja koheselt avaldasime sellekohase info valla kodulehel https://www.viimsivald.ee/uudised/haabneeme-rannas-soovitatav-mitte-ujuda. Kuna Keskkonnaamet ei teavitanud valda koheselt info laekumisel, siis ei olnud vallal võimalik varem teavitust teha. Reeglina antakse vallavalitsusele erinevate ametite käikude ja kontrollide poolt teada, kui haldusalas olevatel objektidel midagi kontrollitakse või avastatakse. Ehk teisisõnu, kui Keskkonnametit teavitatakse, siis peaksid nemad ka omavalitsust teavitama.
Eesti Päevalehe artikli juurde on lisatud fotod ranna-alast, millelt koristatakse vetikaid. Sealjuures on lisamata jäetud, et need fotod on tehtud ranna teisest otsast ning nendel puudub reostusega igasugune seos. Vallavalitsus käis randa kontrollimas (kui hakati vetikaid ja reostust omavahel segamini ajama ning elanikel tekkisid küsimused) ka merebioloog Andres Jaanusega, kes kinnitas, et rannas levivates vetikates ei ole midagi ebatavalist. Vastav ülevaade on leitav valla kodulehelt https://www.viimsivald.ee/uudised/haabneeme-rannas-esinevad-vetikad.
Eesti Päevalehe artiklis toodud viited reoveest tingitud Haabneeme lahe võimalikule eutrofeerumisele ei ole kinnitust leidnud ja puuduvad ka sellekohased uuringud. Randa on aastaid uhtunud vetikaid, mis tulevad lainetusega kaldalähedasse vette. Lahes ei ole eutrofeerumist näha ja kindlasti ei saa tuua seost üksiku reostusõnnetuse ja vetikate kaldale uhtumise vahel. Viimsi Vallavalitsus jälgib pidevalt ranna seisundit ja selleks on ette nähtud erinevad seire- ja hooldustegevused. Sotsiaalmeedias postitatud videod kraavis voolavast valkjast veest (filmitud kevadel) oleme andnud valla järelevalveosakonnale, eesmärgiga uurida võimalike valeühenduste kohtasid. Reovesi ei ole piimja valge värvusega.
AS Viimsi Vesi poolt suletud toru, mis asus pumpla ja sademevee kraavi vahel
Sademevee merrelask, mis asub ranna lõunaosas, on eesvooluks ligi 130 hektarile sademeveesüsteemidele. See süsteem on väga oluline kogu valla sademeveevõrgu toimimise seisukohalt. AS Viimsi Vesi täiendas pumpla automaatikat ja sulges eelmisel nädalal toruotsa, mille kaudu reostus pumplast sademeveekraavi jõudis. Sellega hoitakse ära võimalikud järgmised sarnased intsidendid. Täiendavalt on vallavalitsus arutanud läbi kõikvõimalikud teavituskohustused, dubleerinud kommunikatsiooni erinevate sündmuste korral ning leppinud kokku tegevused erinevate rikete korral nende lahendamisel koostöös valla vee-ettevõttega. Nii vallavalitsus kui ka AS Viimsi Vesi peavad keskkonna hoidmist väga oluliseks ja seetõttu on kiirelt reageeritud ja täiendavad ohutusmeetmed ka rakendatud.